Lõuna-Eesti ilmatargad Arvi Lepisk ja Peedu Palm ennustavad pigem leebet ja lumevaest talve. Lootust valgeteks jõuludeks annavad siiski mõlemad.
Milline tuleb tänavune talv?
3. november 2017, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimees ja Räpina aianduskooli õpetaja Arvi Lepisk ütles, et talv tuleb pehmepoolne, nagu on olnud ka kaks viimast. Novembris on oodata sademeid ja temperatuuri nulli lähedal. «Öösel mõni külma-, päeval mõni soojakraad. On ka päevi, kus öine temperatuur ei lange alla nulli. Sadu on keskmise lähedale või natuke rohkem, valdavalt vihma või lörtsina. Kuu lõpu poole on ehk loota vähest külmenemist, väikseid miinuskraade.»
Loodab valgeid jõule
Detsember on Lepiski esialgsetel andmetel vähemalt sisemaal väikeste külmakraadidega, aga ei ole välistatud ka lörts ega nullilähedase temperatuuriga ilmad. «Ehk saame tänavu valged jõulud. Aga ütleme nii, et see on
50 : 50. Kuu lõpupoole on loota külmakraade, võib-olla kümne kraadini. Lund ka natuke tuleb.»
Jaanuaris ootavad Lepiski sõnul ees väikesed külmakraadid, veebruaris püsib temperatuur miinus kümne kraadi juures, kuid kuu lõpus saabub sula. «Märtsi esimene pool on küllaltki jahe. Alguses miinuskraadid. Päeval muidugi jõuab plusskraadi ka minna, öösiti veel külmetab. Kuu lõpupoole hakkab soojenema ja on pilvisemat ilma oodata.»
Väga külma ilma Lepisk sel talvel saabumas ei näe. «Mõni päev võib paarikümne kraadi ligi miinust ära venitada, aga see ei kesta pikalt. Viimased talved on olnud sellised, et veebruaris on juba keeranud ära sula poole. Kui, siis jaanuari lõpus ja veebruari esimeses pooles on lootust külmale. Loodus on kuidagi meil nihkunud. Sügisel ei saa õigel ajal vedama ja kevadel ei saa pidama.»
Lepisk ei soostunud avama, milliseid meetodeid ta ilma ennustamisel kasutab. «Seda on kõik mu käest küsinud ja vastust ei saa ka teie,» naeris ta. Küll kinnitas ta, et kasutab ennustamisel loodusmärke ja sellist meetodit ei saa pidada teaduspõhiseks.
/nginx/o/2017/11/02/7276721t1h7c68.jpg)
Võrumaa ilmavaatleja Peedu Palm ütles, et talv tuleb pigem lumevaene. See klapiks seniste tsüklitega. «Üsna lumised talved, mis algasid aastast 2009–2010, kestsid aastani 2012–2013. Nüüd ongi küsimus, kas see talv on kolme talve järel esimene, mis tuleb talve moodi, või jääb veel kehvaks. Kõik sõltub sulade pikkusest, mis võivad juhtuda jaanuaris või veebruari alguses. Vahel on nii, et kui novembrist läheb talveks, teeb jaanuarisse ka pikemat sula.»
Siiani on ilmamärgid suuresti vastukäivad. «Rebaste karvavahetus jääb üsna hilja peale. See tähendab, et päris talveks veel ei tohiks minna. Samas mihklipäeval oli ilm ilus: esimene hallahommik, päikseline. See ennustab, et talv peaks tulema pikk ja üpris karge,» ütles Palm.
November paistab Palmi sõnul tulema jahedam kui eelnevatel aastatel. «Novembri keskmine temperatuur võib jääda nulli kanti või grammikene miinuse poole. Mõni dekaad võib plussis ka olla. Mul on tunne, et võib-olla mardipäeva paiku teeb jahedat ära, aga kuu keskel ilm rahuneb ning tuleb udust ja ühtlast pluss viie-kuuekraadist ilma ka.»
Jõulukuu tuleb normilähedane
Detsembri kulg järgib Palmi sõnul suuresti oktoobri ilma, samuti nagu jaanuari võib kõrvutada novembriga. Jõulukuu temperatuur tuleb normilähedane, püsides mõne miinuskraadi juures.
«Tänavu olid oktoobri esimesed kaks dekaadi päris soojad, viimane normilähedane või isegi natuke jahedam. Võib loota, et jõulud tulevad sel aastal talvised, miinuskraadidega. Aga kus kui palju lund on – see on omaette küsimus. Viimased aastad on näidanud, et huvitaval kombel on lund rohkem Põhja-Eestis,» rääkis Palm.
«Jaanuar võiks samuti keskmise järgi olla miinus neljaga. Kui aga sulaperiood sisse tuleb, võib jääda nulli lähedale. Kui novembris tuleb külmemat ilma, on kahtlane, et jaanuari lõpuni ilusat püsivat talve peab,» lausus Palm.
Korralikku talveilma külma ja lumega ennustab Palm veebruari teise poolde või märtsi algusesse. «Võib-olla tuleb siis isegi juba lund, vahest saab mõni suusasõitki tehtud.»
Tänavust aastat võib Palmi sõnul võrrelda aastatega 1993–1994 ja 1990–1991, aga eelkõige 1998–1999. Ka siis oli suvi vihmane ning talv algas vara ja jaheda novembriga, aga keset talve tuli sula.
Ilma soojenemist ennustab Palm märtsi keskpaika. «Vaevalt, et ta nii pikalt läheb, et täitsa märtsi lõpuni. Pärast 20. kuupäeva on kindlasti juba kevad.»
Ennustamisel jälgib Palm looduse märke, ka Kuu faase. Samas kasutab ka eelmiste põlvkondade tähelepanekuid, mis kirjalikult talletatud.
