Valitsus ilustas raportit PR-kastmega

Ero Liivik
, Saue linnavolikogu liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ero Liivik
Ero Liivik Foto: Erakogu

Eesti valijaid püütakse liigagi sageli mõjutada ja lausa hullutada eri poliittehnoloogiatega. Värske näide. Arstide streiki üritati kohe esimestel päevadel PR-võtete kaasabil efektselt ja kiiresti põhja lasta, kui ootamatult said avalikuks arstide palgaandmed. Kui ajakirjandus asus ajama jälgi, kelle korraldatud see aktsioon oli, jõuti välja peaministri bürooni.

Palganumbrite avaldamise tegelik eesmärk polnud seega mitte targa valitseja soov inimestele näidata, kui korralikult meie meedikud teenivad, vaid streigi tõsiseltvõetavuse õõnestamine. Teisisõnu taheti häälestada avalikkust arstide ja nende nõudmiste vastu ning streikijaid omavahel tülli ajada.

Andmetega manipuleeris valitsus meelevaldselt ka hiljutise OECD (majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni) raporti esitlemise käigus.

Oktoobri alul Tallinnas tutvustatud raport Eesti majanduse kohta on tõsine dokument. Nagu on tõsine ka organisatsioon ise, kelle soovitused peaksid meie võimuešelonides pälvima suurimat tähelepanu. Kuna tegu on kõrge rahvusvahelise organisatsiooniga, on päevselge, et OECD ei taotle siseriiklikku poliitilist kasu.

Seetõttu hämmastas mind valitsuse pressibüroo pressiteade «OECD peab oluliseks avaliku raha vajaduspõhist jagamist». See kõlas liigagi sarnaselt nende sõnumitega, mida seoses 2013. aasta riigieelarvega levitavad valitsusparteid. Otsustasin isiklikult veenduda, kas OECD on tõesti valinud poliitilise suuna, mida Eestis toetada.

Lähem tutvus raportiga kinnitas, et organisatsioon pole tootnud poliitilist paberit, mis valitsust kiidab, vaid pannud kokku analüüsi, mis juhib tähelepanu riskidele ning teeb valitsusele terve rea ettepanekuid. Neist mitu soovitab talitada risti vastupidi, kui seni tehtud on.

Ammugi polnud raportis juttu mingitest järgmise aasta riigieelarve eraldistest, ennekõike andis ta ülevaate meie riigi nii-öelda suurest pildist seisuga aprill 2011.

Pressiteade oli samas struktureeritud põnevalt, keskendudes lõviosas sellele, kuhu valitsus tahab tuleval aastal veidi rohkem raha anda. Stenbocki maja üllitis lõppes lausega: «Raport pakub välja soovitused ülemäärase makromajandusliku volatiilsuse vähendamiseks, tööturu- ja hariduspoliitika tõhustamiseks ning sotsiaalse kaitse parandamiseks», kuid ei teinud sõnagi juttu soovituste sisust.

Mida siis OECD soovitab Eestil ette võtta? Raportööride arvates on Eestis kehtestatud omandile väiksemad maksud kui OECD riikides keskmiselt. Lisaks on maksustatud vaid maa, mitte aga hooned ning maa maksustamismäärad on juhuslikud ega ole kooskõlas turu tegelike hindadega.

Ekspertide hinnangul tuleks suurendada omandimaksude osakaalu. Tegelikkus on vastupidine: kodualune maamaks on meil teatavasti kaotatud. Veel leidis raport, et sõidukimaksu puudumine Eestis on OECD riikides ebaharilik ega vasta kaugeltki nüüdisaegsele arusaamale keskkonnakaitsest.

Raport märkis ka ära, et meie omavalitsused on jäetud vaeslapse rolli tulubaasi suurendamisel, soovitades muuta riigi ja kohalike maksude vahekorda. Nii saaksid linnad-vallad suurema õiguse maksude haldamisel, mis annaks omakorda hoogu kohalikule majandusarengule.

Samuti sisaldab raport soovitust tõmmata koomale omavalitsuste arvu ning suurendada nende koostööd. Teisalt öeldakse, et tööpuudus jääb Eestis jätkuvalt probleemiks, mis suurendab aga vaesust ja ebavõrdsust.   

Kõike seda lugedes mõistsin, miks valitsus raportiga rahul ei ole – läheb see ju mitmes olulises punktis lahku Reformierakonna programmist. Asjade tegeliku seisu mahavaikimine või nende esitamine avalikkusele moonutatud kujul hakkab paraku normiks muutuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles