Selleks, et alustada, ei pea olema täiuslik, kuid selleks, et saada täiuslikuks, on tarvis alustada. Kui veame end diivanilt püsti ning asume asja kallale, on meil pool võitu käes. Senine elukogemus näitab, et nii kummaline kui see ka pole, on just võidu esimese poole vormistamine kõige vaevalisem. Küsimus on: kas võtta ette või mitte? Vastus on lihtne: kui soovid võita, tuleb alustada.
Kui soovime kõrgepalgaliste töökohtadega jõukat Eestit, kus hea elada, peame rõhuma hariduse kvaliteedile, teadusarendustegevuse ja innovaatiliste ideede jätkuvale toetamisele ning inimeste ettevõtlikkuse arendamisele.
Üks moodus ettevõtlikkuse arendamiseks ja innustamiseks on Reformierakonna toel uutesse õppekavadesse kirjutatud ettevõtlusõpetus, mida peab iga gümnaasium õpilase soovil suutma pakkuda. Tulevikus peaks see õpe laienema põhikooli.
Oleme teinud edusamme ka ettevõtlust toetava taristu arendamisel. Meil on hästitoimiv arenduskeskuste võrk, ettevõtlusinkubaatorid, tehnopargid, erinevad finantsmeetmed ettevõtluse alustamiseks ning edasiarendamiseks. Kuid see kõik on vaid toestus. Tegelik jõud peitub inimeses endas. Just selle jõu peame endi seest üles leidma. Mida varem, seda parem.
Oluline on senisest veelgi enam rõhku panna ettevõtlikkuse arendamisele nii koolieas kui elukestva õppe käigus. Kindlasti mängib inimese elus suurt rolli omandatav haridus ning erialavalik. Kutsesobivuse hindamine juba põhikoolis ning kaalutletud valiku tegemine edasiõppimisel on esimesed sammud saavutamaks edasises elus edu.
Enam tuleb propageerida ettevõtlusega tegelemist ka kõrgkoolides. Selle asemel, et kulutada
aega suuremate sotsiaalsete garantiide tingimisele, on hoopis olulisem nõuda taga tarkust – kvaliteetset haridust – ning arendada endas iseseisvat, ettevõtlikku ja loovat vaimu, et elus edukalt läbi lüüa.
Uute nii-öelda tarkade töökohtade loomine ning ekspordile suunatud ettevõtluse arendamine on võtmetegurid, mis aitavad meil luua vähemate inimestega enam väärtust ning seeläbi meie ja maailma majandust varjutavatele väljakutsetele julgelt vastu astuda. Uued töökohad saavad aga tekkida vaid siis, kui meil on julgeid ja pealehakkajaid inimesi, kes ei pelga võtta kaalutud riske ning tegeleda ettevõtlusega.
Kes teeb, sel juhtub. Ettevõtlikku ja ettevõtmatut inimest eristabki see, et üks teeb, teine mitte. See, kes teeb, võib ka eksida, mis on täiesti loomulik ning kindlasti ei tohiks seda karta.
Kes ei riski, see šampanjat ei joo – öeldakse. Mida nooremalt riske võtame, seda vähem on meil kaotada. Loomulikult ei tähenda riskimine hulljulgelt tundmatus kohas, pea ees, vette hüppamist. Riskimise all pean eelkõige silmas kaalutletud ning julgete valikute tegemist.
Riskima peab, kuid samas peab sellele eelnema põhjalik ettevalmistus ning ratsionaalne analüüs. Pealiskaudsuse ning lahmimisega kaugele ei jõua. Samas ei jõua kaugele ka eluaeg kindla peale mängides. Elus tuleb võtta kaalutud riske – see teebki selle mängu põnevaks.
Miskipärast on aga nii, et võimalikku rahakaotust, mida võib endaga kaasa tuua ebaõnnestunud äriplaan, peljatakse teinekord märgatavalt rohkem kui oma elu ohtuseadmist mõttetu kiirustamisega liikluses või tundmatuid aineid tarbides. Mõelgem sellele.
Ettevõtlik inimene ei pea ilmtingimata olema ettevõtja, küll aga on eduka ettevõtja eelduseks ettevõtlikkus. Kõigist ei saa firmajuhid ja omanikud, ega saagi saada. Ettevõtlikkus tööalases tegevuses, hobide harrastamisel, suhetes ja mujalgi on aga edu saavutamise aluseks. Julget pealehakkamist!