Loomakaitsjad laidavad vana vangla alalt päästetud koerte oksjonil müümist, sest nii võib igaüks neist saada taas halva omaniku.
Loomakaitsjad taunivad koerte oksjonil müümist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga kodutute loomade varjupaiga juhataja Liina Ulm ütles, et veterinaar- ja toiduameti otsus loomade võõrandamiseks enampakkumist kasutada ei ole õige viis uusi omanikke leida.
«Me ju ei taha, et need koerad satuksid omanikule, kes ei oska nendega ümber käia või hakkab neid omakorda paljundama,» põhjendas ta. «Alati peaks jääma võimalus lemmikloomale omanikku valida.»
Mõistlikumaks peab Ulm, kui loomad oleks üle antud Valga linnale, kes andnuks nad siis üle Varjupaikade MTÜ-le, kellega linnal ka leping sõlmitud on. Seejärel saanuks juba varjupaik otsustada, kes sobib keerulise minevikuga koeri kasvatama.
Et varjupaigast lemmikloomaks koera saada, tuleb maksta 35 eurot. Loovutustasu võinuks minna Ulmi sõnutsi linnale, et katta koertele tehtud kulutusi.
Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees nõustus Ulmiga. Peale selle kahtleb ta, kas inimesed kirjalikul enampakkumisel üldse osalevad. «Kordagi ei ole äravõetud lemmikloomade puhul enampakkumist tehtud. Seda on tehtud vaid põllumajandusloomadega, kus näiteks teise lauda pidaja endale loomi ostab,» selgitas Tees.
Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee sõnul järgisid nad loomakaitseseadust, kui loomad enampakkumisele panid. «Arutasime seda Tallinnas oma juristiga – ma ei võtnud seda otsust üksinda vastu,» lausus ta. «Koertele on väga raske hinda määrata, nii et otsustasime, et las uus omanik ise määrab koera hinna.»
Loomakaitseseadusesse sisse kirjutatud asendustäitmise korraldamise kohustus ja selle tulemusel saadavate tulude kasutamise kord on kehtestatud eelkõige silmas pidades põllumajandusloomi, kelle võõrandamisest on reaalne võimalus saada ka rahalist tulu, mis aitaks katta loomade hoolitsemisele tehtud kulutusi.
Kuus aastat tagasi asutatud Varjupaikade MTÜ koondab üle poolte Eesti loomade varjupaikadest. Ühing aitab kaotsi läinud loomi koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued armastavad kodud ning teavitada inimesi lemmikloomade arvukuse piiramise vajalikkusest.
Varjupaikade MTÜ varjupaikades Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas ja Rakveres elab pidevalt ligi 200 koduotsivat koera ja üle 400 kassi.