/nginx/o/2018/03/27/7731027t1h6ea3.jpg)
Värske inimarengu aruande koostajad märgivad, et ilmselt ei olegi Eesti ajaloos olnud teist nii kiire majandusliku elujärje paranemise aega kui aastad 2003–2007, mil seoses Eestis toimunud kiire majanduskasvuga jõudis meie SKP 68 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
Majandusliku elujärje paranemisega kaasnes õigustatud soov parandada oma elamistingimusi. Kuna eluase on valdava enamiku jaoks elu suurim ost, on paratamatu, et inimestel reeglina polnud piisavalt sääste kodu soetamiseks. Nii ongi pangad finantseerinud sadade tuhandete uute kodude rajamist ja remonti.
Silmaga nähtavad muudatused eluolus sisendasid liigset optimismi, et elu muutub ainult paremaks ja sissetulekud ainult suuremaks. Tänaseks on paljude sissetulekud kahjuks vähenenud. See toob paratamatult kaasa laenu tasumise võime vähenemise.
Pärast sissetulekute vähenemist ei tohi jääda ootama esimesi teatisi maksmata arvete kohta. Palga vähenemisega peab kaasnema elustiili muutus, samamoodi nagu muutus eluolu sissetulekute suurenedes.
Täna on õige aeg vaadata üle oma püsikulud ja otsida odavamaid lahendusi. Tarbimisharjumuste muutmisega saab tagada arvestatava kokkuhoiu, kaotamata märkimisväärselt elukvaliteedis. Eriti oluline on kulude kontroll täna nendele, kes parandanud oma eluolu laenuraha abil.
Kui rahanduslik seis sunnib poes valima soodsamat kaupa, tuleks kriitiliselt hinnata ka oma laenu maksmise võimet. Võimalike makseraskuste teadvustamine on esimene samm probleemist vabanemise teel, teine ja mitte vähem oluline samm murega panga poole pöördumine.
Muutunud olud tekitavad meis trotsi ning kõige kergem võib näida probleemi ignoreerimine. See on aga kõige kindlam viis murede kuhjumiseks, mis võib viia väga ebameeldivate tagajärgedeni.
Kuigi sarnaselt kallimatest kaupadest loobumisega saab ka laenuga ostetud varast loobuda, kaasneb sellega pahatihti märkimisväärne elukvaliteedi langus. Tihti on laenuga seotud lisatagatised või käendused, nii võib meie isiklikust murest saada kõigi meie lähedaste probleem.
Võimalikke makseraskusi ei ole aga põhjust häbeneda, sest vastutustundlikule laenajale pakuvad pangad sissetulekute vähenemisega seotud probleemide leevendamiseks mitmeid võimalusi.
Pankade praktika näitab, et ligikaudu 70 protsenti makseraskuste juhtudest on «ravitavad» lühiajalise maksepuhkusega. Selle jooksul peatatakse laenu põhiosa tagasimaksed, erandjuhul ka kogu laenu tagasimaksed. See annab inimesele võimaluse kulude kokkuhoiuks uue sissetuleku hankimise ajaks.
Maksepuhkuse taotlemisel tuleb arvestada, et selle arvel suurenevad edaspidi igakuised laenumaksed või pikeneb laenuperiood. Juhul, kui laenuvõtjal on säilinud kindel sissetulek, kuid maksevõime on näiteks palga vähendamise tõttu varasemast väiksem, saavad pangad pakkuda laenu tähtaja pikendamist, mille tulemusena vähenevad kuumaksed.
Klientidele, kellel on palju mitmesuguseid väikeseid, aga üle jõu käivaid finantskohustusi nagu järelmaksud, liisingud ja väikelaenud, saavad pangad pakkuda kohustuste ühendamist madalama intressiga suuremaks laenuks kinnisvara tagatisel.
Nii saab näiteks maja, selle sisustuse ja auto ühendamisega ühe suurema laenu alla vähendada igakuist maksekoormust. Õige lahendus võib olla ka laenukoormuse vähendamine laenuga soetatud vara müügi või vahetamisega.
Laenulepingu tingimusi muutes tuleb paraku arvestada ka intressimarginaali tõusmise võimalusega. Intressimarginaal väljendab kliendi riskitaset ning selle tõstmine seoses kliendi makseraskustega on tavapärane. Täna on aga laenuvõtja igakuisele laenukoormusele oluline leevendus Euribori märkimisväärne langus.
Kõige olulisem on siiski olukorra kiire teadvustamine ja tegutsemine. Tuleb meeles pidada, et mitte mingil juhul ei tohi probleemi edasi lükata lühiajalise ja kõrge intressimääraga laenu võtmisega, see ainult süvendab muret.
Pangad aitavad oma klientidel rahavooge planeerida ning võtavad arvesse klientide majandusliku olukorra eripära. Üheskoos leitakse just konkreetsele inimesele pikas perspektiivis kõige paremini sobiv lahendus.