Päästeameti demineerimiskeskus kutsub inimesi üles nädalase kampaania «Teata lõhkematerjalist!» ajal teatama nende käes või neile teada olevast lõhkematerjalist hädaabinumbril 112. Teadetele reageerivad demineerijad, mitte mingil juhul ei tohi inimesed lõhkematerjali ise liigutada või seda kusagile viia.
Kampaania eesmärk on inimeste elu ja tervise säästmiseks üliohtlik lõhkematerjal hävitada.
Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul on küll viimase kümne aasta jooksul plahvatuste ja neis hukkunute ning vigasaanute arv langenud, kuid sõdadest pärit lahingmoona leidude arv püsib väga suurena – keskmiselt leitakse ligi 3000 lõhkekeha aastas. Keskuse eesmärk on, et Eestis ei hukkuks mitte ükski inimene lõhkematerjali plahvatuse tagajärjel.
Viimase kümne aasta jooksul on lõhkematerjali plahvatustes saanud surma 18 ja vigastada 113 inimest. Demineerijad on viimase kümne aasta jooksul kahjutuks teinud ligi 31 000 lõhkekeha. Olgu lisatud, et statistikasse arvestatakse üle 20-millimeetrise läbimõõduga ja lõhkeainet sisaldavad lõhkekehad, seega ei kajastu statistikas leitud padrunid ja mulaažid.
2011. aastal Eestis plahvatustes keegi ei hukkunud, 2012. aastal aga lõpetas plahvatus ühe inimese elutee.
Taolisi kampaaniaid on riigis varem toimunud kolm. Viimati viidi see läbi 2010. aastal, mil kahenädalase loovutamiskampaania ajal said demineerijad kampaaniaga seoses 102 väljakutset. Kokku on 2008-2010 toimunud kampaaniate käigus hävitatud üle saja kilogrammi lõhkeainet, lisaks näiteks veel üle 1000 detonaatori ja üle 10 000 padruni, üle kilomeetri detoneerivat nööri ja sadu liitreid napalmi.
Eesti muutis kehtivaid seadusi ja andis inimestele Eestis võimaluse loobuda vabatahtlikult nende valduses olevast tulirelvast, lõhkeseadeldisest või selle osast, laskemoonast ja lõhkeainest. Seega saab kriminaalmenetlust kartmata loovutada kõike eelnimetatut ka pärast päästeameti nädalast kampaaniat.