Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Rattahoidiku väljamõtleja kodumaal sellele turgu ei näe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kas poleks ilus, kui nende tavaliste rattahoidikute asemel oleksid Sten Raide (fotol) IT-lukuga hoidikud? Palju sõltub aga sellest, kas tootmiseks raha leitakse.
Kas poleks ilus, kui nende tavaliste rattahoidikute asemel oleksid Sten Raide (fotol) IT-lukuga hoidikud? Palju sõltub aga sellest, kas tootmiseks raha leitakse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Gruusiast rahvusvaheliselt leiutajate olümpiaadilt kullaga tagasi tulnud Valga gümnaasiumi õpilane Sten Raide ootab oma leiutise prototüübi valmimist.

Eelviimases klassis käiva noormehe idee on innovatiivne IT-rattahoidik, millega saab ratast lukustada SMS-sõnumi või QR-koodiga ning samal viisil ka lukku avada.

Hoidiku mõte on vähendada rattavargusi ja muuta ratta kasutamine mugavamaks. Praegu on Silberauto toel umbes kuu aja jooksul valmimas leiutise prototüüp.

Üllatav huvi

Kui Raide pühapäeval Riia lennujaama jõudis ja pilgu peale heitis, millest Eesti meedia kirjutab ning mis suhtlusvõrgustikes toimub, üllatas teda, et uudis tema kuldmedali kohta kulutulena levis.

«Ma ise ei pea seda nii suureks asjaks,» sõnas ta tagasihoidlikult. «See on pigem idee teostus, mis ei oleks teostuseni jõudnudki, kui mulle poleks teadusagentuurist helistatud. Kõik käis kuidagi lihtsalt, sest paljud aitasid mind.»

Pealegi ei meeldi talle, et IT-rattahoidikut leiutiseks nimetatakse. «Harjumatu,» selgitas Raide. «Pigem on see ehk projekt, mitte midagi rohkemat.»

Raide liigub palju rattaga ja kuna tema jalgratas on küllaltki kallis, on ta tihti muretsenud, et see võidakse varastada. «Kord tahtsin poodi minna, aga avastasin, et olen rattaluku koju unustanud,» meenutas ta, kuidas sündis idee, mis läinud sügisel Eesti noorte leiutajate konkursil preemia sai.

«Arvan miskipärast, et Eestis sellele otseselt turgu ei ole, sest inimesed on harjunud lukke kaasas kandma ja rattakultuur ei ole kõige parem, aga välismaal võib see väga edukas olla,» lausus ta, pakkudes ühe sellise riigina Hollandit.

Eesti teadusagentuuris õpilasleiutajate riiklikku konkurssi vedav Margit Lehis noormehega ei nõustu. «See võiks olla näiteks noortekeskuste parklates,» ütles ta.

Taltsutaks ahneid vargaid

«Eestis oleks sellele hoidikule turgu, see aitaks kindlasti tavaliste linnarataste vargusi vähendada,» sõnas ka Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Henrik Herranen. «See on samas väärt idee, mida teoks teha ja müüa Euroopasse, kus pole nii ahneid vargaid nagu meil siin, kes poevad kas või nahast välja, et ratast varastada.»

Valga gümnaasiumi robootika valikkursuse õpetaja Toomas Duvin, kes noormehega Gruusias kaasas käis, ütles, et ka tema näeb rattahoidikule turgu pigem mujal, kus rattasõit populaarsem.

«Seda on ka väga mugav kasutada, sest ei pea kohe raha maksma. Summa tuleb telefoniarvele,» lisas ta. «Oleneb palju ka sellest, kas on huvi hoidiku vastu. Kui mõni ärimees arvab, et see on geniaalne, siis Stenil pole kindlasti midagi selle vastu, et ideed müüa.»

Tehniliselt peab Duvin kõige keerulisemaks lukusüsteemi loomist, IT-lahendust nimetas ta lihtsaks.

Noormeest juhendasid Eva Tšepurko ja Toomas Duvin Valga gümnaasiumist ning Henrik Herranen, Marko Paavel ja Raivo Sell Tallinna Tehnikaülikoolist.

Tänavusel rahvusvahelisel olümpiaadil Gruusias osales 306 noort leiutajat 27 riigist ning nad esitlesid kokku 124 leiutist.

Märksõnad

Tagasi üles