Eesti hariduse kvaliteedinäitajad Euroopa parimate hulgas

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Virumaa Teataja

Euroopa Liidu (EL) haridusministrite kohtumisel tutvustas Euroopa Komisjon värsket raportit hariduse ja koolituse olukorra kohta liidus. Kuigi raport tõdeb, et 2010. aastaks püstitatud viiest hariduseesmärgist nelja saavutamine on Euroopa keskmisena ebatõenäoline, paistab Eesti oma tulemustega silma positiivses valguses.


Meie õpilased on lugemis-, matemaatika- ning loodus- ja täppisteaduste oskuste poolest Soome ja Iirimaa järel kindlalt kolmandal kohal Euroopas. Meil on loodus- ja täppisteadustes kehvema saavutustasemega õpilaste osakaal kolm korda väiksem kui Euroopas keskmiselt.

Hüppeliselt on Eestis kasvanud täiskasvanute osakaal elukestvas õppes. Kui 2000. aasta andmetel oli näitaja üks Euroopa viimaseid (6,7 protsenti), siis 2008. aastal olime kindlalt ELi keskmike hulgas (9,8 protsenti). Viimase aasta jooksul toimunud arenguhüpe on aga eriti muljetavaldav, ulatudes üle veerandi kogumahust.

Haridussüsteemist väljalangenud 18-24 aastaste inimeste arvu poolest on Eesti küll Euroopa keskmiste hulgas, kuid samas on väljalangejate arv kahanenud. Kui 2000. aastal oli nende osakaal veel 15,1 ja 2007. aastal 14,4 protsenti, siis mullu langes see 14 protsendini.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas sõnas, et kaks aastat tagasi Eesti Haridusfoorumil lubatu on saanud tõeks.

«Ütlesin toona, et valitsuse edukust tuleb mõõta selle järgi, kas suudame tõsta täiskasvanud õppijate osakaalu ühiskonnas ja vähendada varast koolist väljalangevust. Tänaseks võib öelda, et oleme olnud edukad mõlemal nimetatud suunal.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles