Valga Lihatööstuse direktor Elmut Paavel ütles, et jäätmetööstuses on korralikud seadmed ja pole vaja ka enam midagi juurde osta ega ümber ehitada. Viimane kulutus oli tsehhi otsakülge viilhalli ehitamine. Uues osas pakendatakse jäätmete töötlemisel saadud tehnilist rasva.

Lihatööstus ei ole huvitatud heategevusest ja seepärast ei sõlmita lepingut väga väikeste loomsete jäätmete kogustele. Konteinerite vedu on kallis.

Küll aga on lepingud sõlmitud maakonna suuremate lihatöötlejatega. Päris uus oli Talleggi soov saata sulgi.

“Proovisime, kas saame sulgedest jagu. Tallegg oli hädas. Palju ei või juurde panna, nii 10-15 protsenti võib. Väike-Maarja peaks ka toime tulema, seal samasugused seadmed, peaks õppima kutsuma,” lausus Elmut Paavel.

Sulgedest on võimalik teha sulejahu. Vene ajal tehtigi ja kasutati loomasöödana, et viia valgusisaldus kõrgeks. Nüüd seda müüti enam ei usuta ja sulejahu ei kasutata.

Töötlemiselt tulnud mass segatakse turba ja saepuruga ning lihatööstus kütab sellega katlamaja. Direktori sõnul on hea küttematerjal; et 18 protsenti on rasva, siis põleb see kraam hästi. Tema teada mujal maailmas köetakse sama katelt, millega lihakondijahu töödeldakse. Kullimäe katel töötab kütteõlil ja seepärast on töötlemisprotsess kallis. Üksnes teistele teenust osutades on töötlemine võimalik kasumisse viia.

Keegi ei soovi rasva

Pakendatakse ka jäätmete töötlemisel välja sulanud rasva. Kui koguneb vagunitäis, proovitakse kuskile maha müüa. Erilist nõudlust pole, seebitööstused ei tunne enam huvi.

Kullimäe tsehh töötab pooleteise vahetusega ja töötleb päevas 20 tonni jäätmeid. Kahe vahetusega töötades saaks jagu 24 tonnist. Ööpäevaringse töö puhul läheks vaja kolme vahetust, kuid direktori arvates pole selleks lähiümbrusest töölisigi võtta.

Ehk põlatakse haisu?

“Mõnel inimesel on korteriski hullem hais. Töötajad on harjunud. Pärast tööd pesevad end ära. Päris haisuta pole, kuid õnneks rajasime jäätmekäitlustsehhi elamutest suhteliselt kaugele ja pole linna ligidal,” lausus Elmut Paavel.

Mis lähevad jäätmeteks

Seast jääb vähe jäätmeteks üle. Veistel aga pea, jalad, sooled.

“Veise magu ei lähe. Selle müüme kalli raha eest maha, ekspordiks. Kupatame ja läheb delikatessiks,” ütleb direktor.

Kuigi sealiha saab Soomest odavamalt osta, ei ole uus omanik plaani pidanud tööstusele kuuluvaid farme maha müüa, vaid tahab seakasvatust laiendadagi.

Valga Lihatööstusel on 2300pealine veisefarm, nende hulgas 650–670 lüpsilehma. Piim müüakse Võru Juustule. Direktori sõnul on piimatootmine tulutoov äri.

Farmide suurendamine ja tootmise laiendamine on probleemiks kaadri nappuse tõttu. Spetsialistid on nõus kaugelt käima, kuid kodu rajada siia ei soovi. Tööd teha tahtev inimene on koha leidnud.

“Valga nimi ei kõla. Elanikkond vananeb,” leiab ta.