Miks ma Res Publicast ära ei lähe

Siiri Sisask
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: valgamaalane.ee

Mul on mitmeid kordi elus seoses meedias figureerimisega jäänud imelik tunne, et räägitakse ja kirjutatakse küll minust, aga endal on raske neis lugudes ennast ära tunda. Olen siis mõelnud, et küllap on probleem põhiliselt minus, et endast nii “minukauge” pildi olen loonud. Viimasel ajal on asi aga selles mõttes hulluks läinud, et olen meediakanalitest (viimati Postimehest) teada saanud, et olen agaralt erakonda vahetamas.

Huvitav on seejuures, et sellise info edastajad pole kunagi minult asja kohta seletusi küsinud. Nad väidavad, et neil pole minu telefoninumbrit!

Palun, loosse pühendatud ajakirjanikud, ärge hämage! Teil on olnud vaja järjekordselt ühte nime, et “jooksikute” paraadi ilmestada.

Ütlen “jooksikute” sellepärast, et minnakse just enne valimisi. Kui tegu oleks enam vastutustundlike inimestega, siis käiks see üle- või äraminemine veidi soliidsemate reeglite järgi.

Kahjuks jääb Rein Taagepera käitumise põhjal mulle mulje, et Taagepera on poliitikuna pigem teoreetik kui praktik. Ta on olnud erakonna loomise agitaator ning juba ainuüksi selle tõttu väärinuksid eelkõige 5389 Res Publica erakonna liiget veidi selgemat lahkumise põhjendust, kui selline “sobivale hetkele ajatatud” lahkumine.

Küsimus on vastutustundes – ilus olnuks vastutus võtta inimeste ees, kes astusid erakonda selleks, et Eesti ühiskonna elu edendada.

Olen seda meelt, et selle poliitika vili, mida praegune paljuimetletud majanduskasv Eestis lõikab, ei ole tänase päeva ega viimase poole aasta eeltöö, vaid eelnevate aastate töö ning kahel viimasel neist on seda tööd juhtinud erakond Res Publica!

Väide, mis on kasutusel relvana meie erakonna vastu, nagu Res Publica ei mõtleks sotsiaalselt vähekindlustatud inimeste peale, on manipulatsioon otstarbeks, et meie erakonna kaalu valijate silmis vähendada.

Et just parempoolsus tähendab hoolimist, seda eelkõige tegudes, mitte ainult sõnades, toon mõned näited: ärgem unustagem, et just Res Publica võimuloleku ajal võeti vastu otsus keskmise vanaduspensioni tõstmiseks 2000 kroonilt 3000 kroonile 2007. aastaks.

Teiseks suurendati oluliselt toimetulekutoetust – 500 kroonilt 750 krooni peale, kusjuures viimati tõsteti seda toetust 1997. a.

Res Publica poolt juhitud valitsuse ajal kehtestati ka vanemahüvitis, mis on Eestis väga positiivset vastukaja leidnud.

Samal Res Publica võimuloleku ajal seati sisse suure pere vanemapalk alates seitsmendast lapsest. Sellist toetust suurtele peredele polnud varem olemaski. Just Res Publica võimulolek tõi kaasa lastetoetuste suurenemise koguni kaks korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles