Eesti jätkab ettevalmistusi, et olla valmis euroalaga liitumiseks 1. jaanuaril 2007.
Vaade: Eesti jätkab ettevalmistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti täidab hetkel euro käibelevõtuks vajalikest kriteeriumidest eelarve tasakaalu, riigivõla, intressimäärade ja vahetuskursi stabiilsuse kriteeriume.
Eesti inflatsioonimäär on olnud nõutust kõrgem, seda eelkõige mullu suvel toimunud kütusehindade järsu tõusu tõttu. Inflatsioonitempo on langenud alates oktoobrist ning see suundumus jätkub – 2006 .lõpus – 2007. alguses on Eesti Panga prognoosi kohaselt oodata inflatsiooni langemist alla kolme protsendi.
Seega on enneaegne öelda, et Eesti ei täida hinnastabiilsuse nõuet 2006. aasta jooksul.
Võimalusi euroalaga liitumiseks hinnatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga koostatavates lähenemisaruannetes (konvergentsiraportid).
Seal vaadeldakse riikide valmisolekut täita Maastrichti kriteeriume, s.o riigi rahanduse, intresside, vahetuskursi ja hinnastabiilsuse osas.
Aruanded koostatakse kord kahe aasta jooksul kõigi euroalasse mittekuuluvate riikide kohta (v.a Suurbritannia ja Taani, kellel erandina on õigus euroalaga mitte liituda).
Aruannete eeldatav valmimisaeg on 2006. aasta keskpaik, kuna ERM2-s ehk euro ooteruumis peavad euroga liituda soovivad riigid osalema vähemalt kaks aastat. See tähtaeg täitub Eestil, Leedul ja Sloveenial 28. juunil 2006.
Eesti jooksevkonto puudujäägist ei ilmne kuidagi majanduse tasakaalustamatus ning konkurentsivõime vähenemine. Eesti on endiselt hinnatud riik välisinvesteeringuteks ning jooksevkonto puudujääk peegeldab osa protsessist, mille eesmärk on arenenumatele riikidele järele jõuda.
Alates 2000. aasta septembrist on välismaiste otseinvesteeringute maht Eestis neljakordistunud: 42 miljardilt kroonilt 163 miljardile kroonile. Jooksevkonto puudujäägist ligi pool on põhjustatud reinvesteeritud tulust, mis on märgiks ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest.
Eesti Panga prognoosi kohaselt oli 2005. aasta jooksevkonto puudujääk 9,4 protsenti SKP-st ning see langeb aastatel 2006–2007 vastavalt 8,5 ja 7,8 protsendile.