Õigusruum ja poliitiline keskkond peavad teenima inimest

FOTO: arhiiv

Viimastel aastatel on inimestes tekitanud palju pahameelt avalike teenuste kadumine maakonnakeskustest. On selge, et nii arstiabi kui haridus, aga ka näiteks passi või ID-kaardi taotlemine peavad olema elanikule kättesaadavad tema kodukoha lähedal. Paraku on paljudes maakondades oluliste riigi teenuste kättesaadavus märgatavalt halvenenud.

Samas näeb aga Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe ette, et kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes.

Eestis on praegu üle 400 kehtiva seaduse, mis sätestavad muuhulgas mitmete asutuste pädevuse ja ülesanded. Nendel seadustel peaks põhinema ka avalike teenuste osutamine. Kahjuks aga seda, milleks riik ja kohalik omavalitsus inimesele vajalikud on ja millisel viisil avalik sektor inimesi abistab, ei ole otseselt reguleeritud ühegi seadusega.

Veelgi enam, kuna avaliku teenuse legaaldefinitsiooni pole olemas, siis on see võimaldanud käsitleda eri isikutel ja asutustel avalikku teenust ning selle osutamise kohustust oma suva järgi sõltuvalt ametkondlikust, poliitilisest või muust hetkehuvist.

Avaliku teenuse mõiste peab välja tooma avaliku võimu mõtte ning selle tegevuse peaeesmärgi, milleks on esmajoones inimestele hüvede ning kõige laiemas mõttes turvalisuse pakkumine. Lähenemisnurk riigile peab olema avaliku teenuse tarbija keskne, mitte aga asutusi tähtsustav.

Siseministeerium analüüsis avalike teenuste kättesaadavuse hetkeolukorda kõikides maakondades ja selgus, et riigiasutuste ümberkorraldamiste või likvideerimiste tagajärjel on maakondadest kadunud paljud eluks vajalikud avalikud teenused.

Maakonnast kadunud avalike teenuste kitsaskohad on näiteks sünnitusabi teenuse kadumine Jõgeva ja Lääne maakonnast ning politseitöö ümberkorraldamine Jõgeva maakonnas.

Analüüsi põhjal on üldised negatiivsed näited maakonnast kaotatud riigi teenuste osas ka haldus- ja maakohtute süsteemi ümberkorraldamine, mille tulemusena näiteks Hiiumaa inimesed peavad teenuse tarbimiseks sõitma Tallinnasse või Pärnusse, Jõgeva elanikud Tartusse ja Järvamaa inimesed Pärnusse.

Samuti on inimestele suuri ebamugavusi põhjustanud riigiarhiivi tegevuse ümberkorraldamine, mille tulemusena näiteks Järvamaa inimesed peavad arhiiviteenuse saamiseks sõitma Rakverre. Riigiasutuste ümberkorraldustega on paratamatult kaasnenud ka töökohtade kadumine.

Viimase kuue aasta jooksul on maakondade avalikus sektoris kadunud ligi 500 töökohta, mis on võib-olla küll hoidnud kokku riigi kulusid, kuid samas toonud kaasa maapiirkondadest aktiivsete inimeste ja nende perede lahkumise.

Jätkusuutlik areng eeldab konkurentsivõimelisi keskusi, kohapealset avalike teenuste pakkumist, püsivat toimetulekuvõimet ning kohalikku algatust. Kohaliku elu arendamiseks vajavad Eesti piirkonnad aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi.

Selleks tuleb aga tagada kõikides piirkondades inimestele elamisväärsed tingimused ja võimalus vajaduse korral riigi ning kohaliku omavalitsusega suhtlemiseks. Esitasin siseministeeriumis läbi viidud analüüsi põhjal valitsuse liikmetele avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks rea ettepanekuid.

Maakondade jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik riigi asutuste struktuurimuudatuste juures arvestada mõju inimeste elukorraldusele. Tegin ettepaneku ministeeriumide valitsemisalas avalikke teenuseid osutavate asutuste ümberkorraldustes arvestada regionaalse mõjuga ehk kooskõlastada muudatused regionaalministriga.

Kiiresti on vaja välja töötada avaliku teenuse nõuded ja siduda need avaliku teenuse standarditega. Samuti tuleb välja töötada avaliku teenuse seadus, mis fikseerib avaliku teenuse mõiste, selle osutamise kohustuse, nõuded teenuste osutamisele ja kättesaadavusele ning määratleb teenuse pakkuja ja tarbija õigused ning kohustused.

Pean otstarbekaks luua maakonnakeskustes maavalitsuse juures avalike teenuste osutamiseks riigiteenuste esindusbürood, mis koondaksid kõik maakonnas pakutavad riigiteenused ja mis inimesele säästaks hulga aega ja jalavaeva.

Omaette võimaluseks avalike teenuste kättesaadavusel on kahtlemata infoühiskonna arendamine ja infotehnoloogiliste vahendite rakendamine kõikidel ühiskonnaelu tasanditel. Arvutite ja interneti kasutamine võimaldab avalikud teenused kättesaadavaks teha meist igaühe kodus.

Teisipidi jällegi võimaldab kiire andmevahetus avaliku teenuse osutamisel muuta teenus kiiremaks, õigemaks ja asjakohasemaks. Eeltoodust tulenevalt ei pääse meie riik vajadusest kokku leppida avaliku teenuse mõistes, avaliku teenuse osutamise kohustustes ja teenuste kättesaadavuse nõuetes.

Kõige kindlamaks garantiiks Eesti elanikele on sellise kokkuleppe saavutamine seadusandlikul tasemel. See kokkulepe peab saama vundamendiks nii riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusele avalike teenuste osutamisel ning nende kättesaadavuse parandamisel kui ka infoühiskonna arendamisel.

Tagasi üles