Huvitav oleks teada, kas Eestimaal tõesti pole enam tähtsamaid asju lahendada, kui juba pikemat aega jännata Tõnismäel oleva pronkssõduriga. Arvan, et vabariigis on palju pakilisemaid asju, mida vaja kohe ära teha. See on juba anekdoot, aga kahjuks õhutab see rahvastevahelist vaenu.
Leian, et skulptor Enn Roosi loodud pronkssõdur on oma aja märk ja ühtlasi kunstiteos, mis sinna 1947. a paigaldati. Küllap ka arhitekt Arnold Alas leidis, et see kompleks sobib kokku ümberringi olevate paekivist ehitistega.
Hiljem sinna lähedale paekivist ehitatud rahvusraamatukogu annab tervikpildi kohast, mida nimetatakse Tõnismäeks. 1964. a paigaldati kuju ette igavene tuli. See riivas küll alati minu hinge – kogu aeg mõtlesin sealt möödudes, milleks sellist pillamist vaja on. Tuli põleb ööd ja päevad.
Milleks kallist gaasi raisata? Seda kuju valmistades kasutas skulptor modellina eesti poissi. Nii et, kes arvab, et on poseerinud mõni teise võõrriigi mees, see eksib.
Kas need vene noormehed tahtsid nende jaoks võõrale maale sõdima tulla ja jätta siia oma elu? Kindlasti mitte, aga stalinlik terror sundis seda tegema. Kas nemad olid süüdi, et olid sellisel ajal sündinud, kui suurriigid maailma maid jagasid?
Kui palju pisaraid valati nende langenute kodudes, kust jäi keegi Eestimaa mulda puhkama! Leinama jäid noormeeste vanemad, pruudid, naised ja lapsed.
Praegune üldine suhtumine sõja mälestusmärkidesse on positiivne, ükskõik millisel poolel keegi sõdis, sest mälestus langenuist on kellegi jaoks püha ega vääri rüvetamist. Arvan, et see jama pronkssõduri ümber sünnitab juurde ka vandaliste, kes matuseaedades märatsevad, riste või sambaid ümber lükkavad või lausa lõhuvad.
Ja kui tõesti on Tõnismäele langenud sõjamehi maetud, kas samba alla või lähiümbrusse, las nad ometi puhkavad seal edasi oma igavest und! On see eetiline, kui tuua sinna neid välja kaevama üks võimas kopp, mis hakkab kõdunenud hauasäilmeid pärast mälestusmärgi teisaldamist autodele tõstma?
Saab olema vist väga rõve vaatepilt! Ja hakata säilmeid kuhugi ümber matma ning järele hüüdma, et puhake nüüd rahulikku und! Oi õudust! Vot see oleks nüüd küll hauarahu rikkumine ja lausrüvetamine. Kallist Estonia laeva ei tõstetud üles, räägitakse tänini igavesest hauarahust juba tosin aastat.
Tõnismäele kaks korda või kord aastas lilleviijaid on vähe ja neid jääb vähemaks. Las nad siis viivad, kui väga soovivad seda teha! Ongi koht, kuhu viia. Ja palju neidki veterane on, kes medalite kõlinal 9. mail või 7. novembril sinna lähevad või eakamaid, kes end kohale sõidutada lasevad?
Vanemad inimesed tahavad ikka vahepeal lihtsalt nostalgitseda. Ja kui nad lärmi ei tee, midagi seal ära ei lõhu, no las saavad kokku, las räägivad oma rõõmudest ja muredest ja las teevad ka väikesed tropid. Mis seal siis halba on? Eakate inimeste soovid pole ju enam suured.
Minu meelest on kõige õudsem see, kui rahvused, kes on elanud kogu aeg kõrvuti, ajada nüüd ühe pronkssõduri pärast igavesti tülli. Õige aeg pronkssõduri teisaldamiseks oleks olnud see aeg, kui Eestist lahkusid võõrväed, siis poleks seda nagu eriti tähelegi pandud.
Kõrvalepõikeks midagi veel. Kui meenutan kaugeid aegu, mil sai bussiga käidud Moskvas ja mujal Venemaal, kogesin täiel rinnal vene inimeste lahkust ja vahetut siirust.
Kui näiteks peatusime kusagil külas kaevu juures, et janu kustutada, siis tuldi kohe küsima, kaugelt tuleme ja kes me oleme. Mitmes kohas toodi meile koduõlut ja omatehtud viina juua. Ka süüa toodi kaevu juurde. Mäletan, et mõnel korral kutsuti isegi tuppa ja näidati oma tagasihoidlikku, ent korras ja puhast elamist.
Kunagi sattusime majapidamisse, kus eelmisel päeval olid olnud pulmad. Meid kutsuti kaevu juurest kohe tuppa, agaramad maandusidki lauda. Kes jäid õue, nendele toodi söök ikkagi kätte, loomulikult ka kangemat rüübet allavõtmiseks.
Kas eestlased oleksid võõrastega nii käitunud? Vaevalt küll. Meil oli pärast sellist kostitamist igatahes bussis lõbu laialt ja koduteegi sai kiiremini otsa.
Kaldusin teemast küll kõrvale, aga arvan, et sõbralikke suhteid peab naabritega hoidma. Venemaa on ääretu ja väikest Eestit pole kuidagimoodi võimalik teise kohta ümber tõsta, sest naabreid ei saa me valida.