Vaade: Erakonnad sundviskes

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Villem
Andrus Villem Foto: arhiiv

Presidendivalimistejärgsed hetked on mõttepausi pidamiseks vajalik aeg. Eriti käib see võimulolijate kohta.

Keskerakonna ja Rahvaliidu kesksuvine ülemeelikus muutus vahetult enne valimiskogu valuliseks ja eesmärgistamata ähvardamiseks. Allasurutud äng ilmnes isegi veel pärast Estonias toimunud sündmusi ja leidis ajakirjanduses äramärkimist.

Kahe valitsuspartei kokkulepe tõi kaasa paljude poliitiliselt passiivsete inimeste ärkamise. Selle ilmekas näide oli 80 kultuuritegelase kiri. Nende avaldus oli protest Eesti ühiskonna võimaliku sulgumise vastu.

Sama suundumust kritiseeris Riigikogus oma aastaettekandes õiguskantsler Allar Jõks. Ta tõi välja, et see, mida otsustatakse parteikontorites, võib olla kasulik kellegi erahuvidele, aga enamasti töötab see vastu avalikkuse vajadustele ja soovidele.

Keskerakonna muutumine viimatiste sündmuste taustal pole võimalik ega vajalik. Piisav hulk stammvalijaid usub oma liidri eksimatusesse – kel see usk puudub, see võib lihtsalt vaiki olla.

Hoopis teine olukord on kujunenud Rahvaliidus. Panus ühele kaardile, soov jääda presidendiparteiks, viis neid sobingusse liiga tugeva partneriga. Nüüd ei jää maaerakondlastel muud üle, kui järsult Keskerakonnast kaugeneda või tsentristide hulgas lahustuda. Kusjuures otsused tuleb teha kiiresti, sest valimised on poole aasta pärast.

Mõtlemisaja võtmine võib tähendada koonderakondliku saatuse valimist, st poliitikamaastikult kadumise võimalust. Ka Reformierakonna olukord pole vahetult enne valimisi suurt kiita. Kuigi avaliku arvamuse uuringud näitavad jätkuvalt häid protsente, võivad need kiiresti kevadise lumena sulada. Piisab, kui jätkatakse samal ajal mitme tooli peal istumist.

Sama kehtib tegelikult ka opositsioonierakondade kohta. Keerulises seisus on sotsiaaldemokraadid. Lääne-Euroopale sarnast tugevat ideoloogilist positsiooni pole meie sotsid suutnud Eestis täita.

Toomas Hendrik Ilvese suundumisega presidendiametisse kaob võitlusväljalt nende suurim häälemagnet. Uute loomiseks aga aega napib.

Isamaa ja Respulica Liidul on tuli takus peaministrikandidaadi väljasõelumisega.

Kõigil erakondadel on vaja kiiresti lahendada erinevaid ülesandeid.

Tähtsaid, sest neist oleneb kevadiste parlamendivalimiste tulemus. Eelnevale toetudes võib kindlalt väita, et tuleb huvitav poliitikasügis.

Kui ainult inimeste hiljutine poliitikahuvi tõus säiliks, siis tullakse kevadel ka valima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles