"Kõikidest reisimise moodustest meeldib mulle enim just automatk. Ei mingeid lennujaamade turvakontrolle ega sooduskampaaniate piletisabasid. Lihtsalt istud autosse ja hakkad sõitma. Isegi sihtkohta ei pea kohe ära otsustama – sõidad, kuhu rattad viivad.
Ja kui tavalise puhkusepaketiga näed sihtmaast vaid üht linna, oma hotellituba ja tükikest mereranda, siis autoga reisides on avastamisrõõmu küllaga. Lisaks kõigele on autoga reisimine ka konkurentsitult odavaim.
Esimese Krimmi-retke tegime perega eelmisel suvel. Ukraina oli just Eestile viisavabaks muutunud. Hommikul tuli mõte ja samal õhtul asusimegi teele.
Tegelikult oli Krimm minu kauaaegne unistus olnud, sest olin 12aastasena käinud Artekis. Ega ma oma lapsepõlve-Krimmist suurt midagi ära tundnud. Ometi köitis see ilus maa sedavõrd, et võtsime sel suvel sama teekonna ette. Seekord koos sõpradega.
Krimmi teeb eriliseks maaliline lõunarannik järskude kaljuseinte ja erksinise merega.
Krimmis olles tunned seda sajandite hingust, mida eri kultuurid ja rahvad on endast maha jätnud. Siin on antiik-Kreeka linnad, sküütide kurgaanid, tatarlaste khaanipaleed ja Vene keisrikoja esinduslossid. Mõistagi on siin ka kübeke meie rahva ajalugu.
Mitmed prohvet Maltsveti aegsed külad on praeguseni elus ning isegi eesti keelt kuuleb veel siin-seal. Beregovoje külas, mis oma 150. aastapäeva tähistas, võttis kassettmakist mahamängitud rahvushümn meil kõigil silma märjaks."