Hooldushaigla peab asuma kodu lähedal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: arhiiv

Kui keskerakondlane Heimar Lenk kirjutas Valgamaalases mõni aeg tagasi Tõrva hooldushaigla tegemise vajadusest, võis jääda mulje, et tegemist on Keskerakonna ettevõtmisega.

Selle artikli järel oli Valgamaalase veebileheküljel hulk kommentaare tema isiku pihta. Siiski pole see ainult Keskerakonna algatus. Kuid Heimar Lengil on õigus, et taolist asutust on Tõrva hädasti vaja.

See oli selge juba siis, kui Tõrva haigla üldse ära kaotati. Tõrva linnavolikogu pandi tookord sundseisu, sest haiglate allesjäämisel või ärakaotamisel lähtuti sellal Eestis ainult Rootsis 2001. aastal koostatud Hospital Masteri plaanist, mis nägi ette viia haiglate arv Eestis miinimumini. Alles pidi jääma ainult neli suuremat haiglat – Jõhvi, Pärnu, Tartu ja Tallinn. Tol hetkel oli õhus ka Valga haigla saatus.

Õnneks jäi Valga haigla alles ja areneb tegelikult väga kiiresti. Meie maakonna inimestel on võimalus aktiivravi saada Valgas, kus tehakse küllalt keerulisi operatsioonegi. Raskematel juhtudel saab abi Tartu Ülikooli kliinikumis. Aktiivravihaiglaid pole tõesti mõtet igasse väiksemasse asulasse luua.

Praegu on Tõrvas kümne kohaga hooldekodu, aga hädasti oleks piirkonda (Tõrva, Helme, Põdrala) vaja hooldushaiglat. See on planeeritud praegusesse Tõrva tervisekeskuse hoonesse, kus on kiirabi, Tõrva linna sotsiaalabiamet ja supiköök. Majas on röntgenikabinet, kuhu Tõrva linn, Helme ja Põdrala vald ostsid uue aparatuuri.

Mõte Tõrva hooldushaigla rajamisest on mõlkunud linnavolikogu liikmete peades juba mitu aastat. Takistanud on ka asjaolu, et maakondlikus hooldushaiglate arengukavas on Tõrvale ette nähtud 17 kohta, ettevõtmine võiks teostuda aga siis, kui neid oleks vähemalt 20.

Vastuseisu Valga haigla poolt tundsin ühel koosolekul, kus selle haigla juht Riho Tapfer tunnistas, et Tõrva hooldushaigla tegutsemahakkamisega läheksid maakonna haiglate ülalpidamiseks ette nähtud kulud senise kahe punkti (Valga ja Otepää) vahel jagamisele hoopis kolme asutuse vahel. See ei ole õige suhtumine.

Tuleks mõelda, kuidas vahendeid juurde saada, mitte kuidas olemasolevaid jaotada. Tõrva hooldushaiglast võiks saada hoopis võimalus maakonda vahendeid juurde tuua.

Ka omavalitsusliidu koosolekul, kus seda küsimust arutati, ei tahtnud kõik käed üksmeelselt meie kahekümne koha poolt tõusta. Eks Valga näeks ennekõike oma huvide rahuldamist.

Enne koosolekut oli mitmeid arutelusid, ka minister Jaak Aabi ja abiminister Peeter Laasikuga. Tõdeti, et hooldushaiglat oleks Tõrva vaja ja haigekassa hakkaks selle käivitamisse tõsiselt suhtuma, kui räägiksime kahekümnest voodikohast.

See oleks reaalne vajadus, sest nii nagu mujal Eestis vananeb elanikkond ka Tõrvas ja seda ümbritsevates valdades. Krooniliste haigustega vanureid ja teisi hooldusravi vajavaid patsiente poleks siis vaja suunata aktiivravihaiglatesse. Neid saaks aidata elukohale lähedases asutuses, kuhu oleks ligidalt kohale sõita. Haigete sugulased saaksid neid vaatamas käia.

Paraneks kogu paikkonna meditsiiniline teenindamine, sest haiglas töötaksid kvalifitseeritud arst ja teised meditsiinitöötajad. Praegu on nii mõnigi kord juhtunud, et linna perearstide äraolekul ei saa hädalised kohapealt kuskilt arstiabi.

Tõrva hooldushaigla käivitamiskulud oleksid 1,3 miljonit krooni. Selle eest saaks vajaliku instrumentaariumi ja väikest remonti teha (vajalikud ruumid on olemas). Tõrva on elukohaks mitmele kvalifitseeritud meditsiinitöötajale, kes haigla sulgemise järel olid sunnitud mujalt tööd otsima. Nad tuleksid oma haiglasse tööle tagasi.

Sel juhul oleks hooldushaigla kohtade arv maakonnas kokku 66 (Tõrva ja Otepää kumbki 20, Valga 26 kohta).

Kaugem eesmärk on rajada Helme endistesse kutsekooli ühiselamutesse kompleks-hooldushaigla, hooldekodu, turvatuba jms. Helme vald tegeleb nende hoonete munitsipaliseerimisega. See tehtud, saame hakata tegema projekte ja rahataotlusi. Esimene etapp oleks hooldushaigla Tõrva linna olemasolevates ruumides.

Unistus Tõrva haigla taasavamisest ei ole ainult ühe partei tulevikunägemus, see on linnavolikogu, linnavalitsuse ja paljude piirkonna inimeste tahtmine. Et taolise haigla loomine võimalik on, saab selgeks, kui meenutada, et Tõrvas on kunagi isegi aktiivhaigla olnud ja siin on töötanud nimekad kirurgid, kes on teinud keerukaid operatsioone.

Hooldushaigla ei nõua ju suuri meditsiinitöötajate koosseise ega võta maakonnahaiglalt ära tööd ega vahendeid. Paneme kõigepealt maakonna hooldushaiglate arengukavva 20 voodikohta Tõrva hooldushaiglale ja laseme siis piirkonnal otsida materiaalseid lahendusi selle unistuse elluviimiseks.

Tõrva linnavolikogus ja, ma usun, ka ümberkaudsete valdade volikogudes ei ole kindlasti ühtki kätt, mis selle ettepaneku läbiviimise eest ei tõuseks. See tähendaks ju arstiabi kättesaadavuse paranemist kogu piirkonnas.

Juba tuleb ette arvestada, et tegemist ei tohiks olla ainult hädaabiga, vaid meditsiiniline teenindamine peaks uues haiglas tulema vastavalt vajadusele kõrgel tasemel. Iga hädaline pälvib täit tähelepanu. Loodame haiglasse saada targad, sõbralikud ja haiget mõistvad meditsiinitöötajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles