Pere vaimsus on riigi edu alus

FOTO: arhiiv

Sellel aastal on kodanikunädala moto „Heast pereisast algab riik". Hea isa on tugeva perekonna alus. Tugev perekond toetub väärtustele. Mul on hea meel, et inimlikest ja eetilistest väärtustest rääkimine hakkab Eestis tasapisi juurduma.

Väärtused määravad, millesse usume, mille nimel tegutseme ja kuhu välja jõuda tahame. Kui soovime, et perekondades kasvaksid riigile head kodanikud, peame panustama tervesse ja tugevasse perekonda.

Riik ja pere on olemuslikult tihedalt seotud. Ajaloos on edukaiks osutunud vaid riigid, mis on toiminud sarnaselt neis riikides üldaktsepteeritavale perevaimsusele.

Peame suutma tunnetada, mis on Eestis perekonna vaimse kokkukuulumise ja ühistegutsemise alus, ning leidma sellest siirdeid praeguse Eesti riigikorralduse juurde. Kui pole ühisvaimsust või olemuslikke sidemeid, siis pole ka ajast aega kestvat Eesti riiki.

Eesti perekonna alus on iidsetest aegadest olnud üldinimlik vaimsus: hoolivus, ühtehoidmine ja andestamine. Igaüks neist väärtustest kannab suurt hulka märgilisi ja lastele maast-madalast sissekasvatatud teadmisi hea ja halva kohta.

Hoolivus perekonnas tähendab seda, et kõigi pereliikmete vajadused on võrdse kaaluga. Me ei kujuta ette, kuidas ema jätaks oma lapse toitmata, sest tal endal ei ole parasjagu kõht tühi. Rahvasuu ei kutsu sellist naist mitte emaks, vaid rongaemaks. Selle häbiväärse tiitli võis saada palju väiksema hoolimatuseilmingu eest.

Samasugune seos kehtib ka teistpidi. Eestlast on kasvatatud nii, et ta hoolitseks oma vanemate eest ka siis, kui need on jäänud vanaks ja väetiks. Valgeid vareseid on iga rahva hulgas, kuid üldnorm on siiski see, et pereliikme eest kantakse hoolt.

Selline arusaam on ammusest ajast käibel ka poliitikas – iga vald peab oma vaesed ise toitma. Hoolivus poliitikas ei tohi aga mingil juhul seostuda vaid vaesusega, see peab seostuma lugupidamisega, lugupidamisega iga inimese vastu sõltumata tema east või elukohast. Eestis on solidaarne pension ja tervishoid, tasuta üldharidus ning veel palju olulist. Ilma hoolivuseta ei oleks midagi sellist.

Kui jätkata pere näitega, siis ükski tõeline lapsevanem ei jäta oma last hädaohu korral maha ega laps hülga raskete aegade tulles vanemaid. Teatakse, et tugevad suudetakse olla vaid koos, seades kõigile pereliikmetele jõukohaseid ülesandeid ja koos pingutades.

Eestlased on näidanud, et suudame ühiselt tegutseda. Me olime koos Vabadussõjas, seisime õlg õla kõrval lauluväljakul ning pingutasime püksirihma, et jõuda Euroopa Liitu ja NATOsse. Need suured eesmärgid liitsid nii rahva kui eri erakondadest pärit poliitikud.

Nüüd on meil taas ühine missioon. Peame pingutama selle nimel, et Eesti rahvas kasvaks ja tugevneks, sest muidu on ju senine töö olnud asjata. Ma olen veendunud, et kui suudame üksteisest hoolida, siis suudame ka üheskoos pingutada. Kui me aga hoolida ei suuda, siis ei suuda ka andestada.

Iga lapsevanem teab, et lapsed eksivad vahel. Ja iga laps teab, et saab ikka andeks, ükskõik kui palju vanematele eksimus ka haiget ei teeks. Lapsed kasutavad seda vahel julmalt ära, millest on kahju. Kahju on ka sellest, et Eesti poliitikas andestada ei suudeta.

Meie poliitika on lõhestatud vastuoludest isikliku meeldivuse ja vanade solvangute pinnal. Me ei väitle seisukohtade pärast, vaid sobrame minevikus, parastame ja irvitame, maksame kätte ja loobime kaikaid kodaratesse.

Eesti saab tõeliselt suureks siis, kui õpime kristlikest väärtustest ja iidsest perede tarkusest selgeks lisaks hoolivusele ja ühtehoidmisele ka andestamise.

Kui suudame näha konkurendis inimest ja hoida isiksuse lahus elus paratamatult ettetulevatest eksisammudest, on meie tulevik palju helgem. Selline suhtumine saab alguse perekonnast, kus on olulised inimlikud ja eetilised väärtused.

Regionaalminister juhib kodanikeühenduste ja valitsuse vahelist koostööd Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) prioriteetide ja põhimõtete elluviimisel.

Tagasi üles