Erivajadustega inimeste hoolekande eelarve kasvab

Foto: arhiiv

Puuetega inimeste ootused toetuste tõusu osas on täiesti mõistetavad, sest puuetega täiskasvanute toetused on seisnud samal tasemel juba kuus aastat. Samas pole riik puuetega inimesi sugugi ära unustanud.

Iga aastaga on üha rohkem panustatud rehabilitatsiooniteenustesse, abivahenditesse ja aktiivsetesse tööturumeetmetesse. Aasta-aastalt on tõusnud ka töövõimetuspension ning tuleval aastal tuleb juurde puuetega laste hoiuteenus.

Erivajadustega täiskasvanute rehabilitatsiooniks eraldab riik tuleval aastal 44,7 miljonit krooni (kasv 11 miljonit) ja laste rehabilitatsiooniks 47 miljonit (kasv 34 miljonit). Erivajadustega inimeste hoolekande eelarve kasvab võrreldes 2006. aastaga 37,1 miljonit krooni ehk 171 miljonini.

Tehniliste abivahendite eelarve suureneb võrreldes tänavusega 52,7 miljonilt kroonilt 57,7 miljonini. Turu-uuringute ASi ja sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuring näitas, et 56% puuetega inimestest vajab igapäevaelus paremaks toimetulekuks tehnilist abivahendit ning neist 90% seda juba ka kasutab.

Aasta-aastalt on tõusnud töövõimetuspension. Kui aastal 2004 oli see 40% töövõimekaotuse puhul 990 krooni, siis sel aastal tõusis 1269 kroonini. 100% töövõimekaotuse puhul oli toetus 2004. aastal 1783 krooni ja sel aastal 2457 krooni. Tuleval aastal kasv jätkub.

Väited, et puuetega inimesed ei taha tööle minna ja riigil pole mõtet panustada aktiivsetesse tööturumeetmetesse, ei pea paika. Ülalpool mainitud uuring näitas küll, et puuetega inimeste tööhõive on madal, kuid selle taga peituvad paljuski tööotsijate eelarvamused ja hirmud.

90% tööle minna soovivatest puuetega inimestest on veendunud, et puude tõttu on raske sobivat tööd leida ning 80% leiab, et tööandjad eelistavad puuetega inimesi mitte tööle võtta. Puuetega inimeste aktiivsemaks kaasamiseks tööturule on eelkõige vaja tõsta nende motivatsiooni tööd otsida.

Puuetega inimesed ise tõid uuringus välja, et enim vajaks nad nõustamist töökoha leidmisel (85%), täiendkoolitust või ümberõpet (74%), tööpraktikat või töö harjutamist (64%) ja transporditeenust või abi ringiliikumisel (64%).

Aktiivsed tööturumeetmed just seda pakuvadki. Puuetega inimestele on neli konkreetset teenust: tugiisikuga töötamine, abistamine tööintervjuul, tööruumide ja -vahendite kohandamine ning abivahendite tasuta kasutada andmine.

Puuetega inimestele osutatakse ka palju teisi aktiivseid teenuseid, nagu karjäärinõustamist, tööturukoolitust, tööpraktikat. Lisaks on võimalik saada tööpraktikal või tööturukoolitusel osalemise eest stipendiumi ja transpordi- ning majutustoetust.

Puuetega inimeste tööhõivele on riik kavandanud tuleval aastal ligi 11 miljonit krooni. Kokku on aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks raha planeeritud 79 miljonit. Kindlasti tuleb siin riigil tegeleda veelgi aktiivsemalt teavitamisega, et puuetega inimesed oleksid neist teenustest teadlikud.

Sellel suvel kiitis valitsus heaks muudatuse, mille kohaselt hakatakse puuetega tööealistele inimestele töötamise korral kompenseerima osaliselt puudest tulenevaid lisakulusid, sh näiteks lisakulutusi transpordile. See võimalus peaks avanema esialgse kava kohaselt 2008. aastal.

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks sotsiaalministeeriumi ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduseelnõu muudatuseks, mis võimaldaks tuleva aasta 1. veebruarist pakkuda sügava ja raske puudega laste vanematele riigi rahastatavat lapsehoiuteenust. Teenus pakub lastevanematele täiendava hooldamise ja järelevalve võimalust viie päeva jooksul aastas.

Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidmist ajal, mil lasteaiad ja koolid või õpilaskodud on suletud. Lapsevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Tulevikus tahab sotsiaalministeerium pikendada teenust vähemalt kahe nädalani. Puuetega laste hoiuteenuse osutamiseks on kavandatud eelarvesse 11 miljonit krooni.

Puuetega laste toetused tõusid alates 2006. aasta algusest umbes 25%. Sügava puudega lapse toetus tõusis 1020 kroonilt 1260 kroonile kuus. Lisaks makstakse puuetega lastele igakuist lastetoetust.

Täiskasvanud puuetega inimeste toetused tõusevad siis, kui rakendub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsioon. See toob sisse individuaalse lähenemise ning näitab täpselt, kuidas ja kui palju tuleb toetada puuetega lapsi, puuetega tööealisi ja eakamaid inimesi.

Vastav eelnõu peab valmis olema tuleva aasta märtsiks ja jõustub 2008. aasta jaanuarist. Tulenevalt kontseptsioonis seatud eesmärkidest tõstab riik kindlasti ka igakuiseid toetusi.

Koostamisel on eluasemevaldkonna arengukava 2007–2013, mis seab üheks prioriteediks eluruumide kohandamise puuetega inimestele.