Regionaalpoliitika on nii korda tehtud maantee kui seltsimaja

Jaan Õunapuu, regionaal­minister

FOTO: arhiiv

Regionaalpoliitika tähendab igale eestlasele erinevaid asju – korralike maanteede ehitust, külaseltsi toetamist, ettevõtjatele atraktiivse investeerimiskeskkonna loomist. Elukeskkonna, töökohtade ja vaba aja veetmise võimaluste inimväärsel tasemel hoidmiseks tuleb tähelepanu pöörata kõigile neile valdkondadele.

Viimase kümnendi kõige jõulisemad regionaalpoliitilised sammud on läbi viidud eelkõige säästmise ja tsentraliseerimise huvides. See on olnud nn hiiliv haldusreform, mille käigus on ametkonnad hakanud oma harukontoreid üha enam Tallinna ja Tartusse koondama.

Kui me ise ei ole suutnud regionaalselt piisavalt tasakaalukaid kokkuleppeid sõlmida, siis oma toetuskriteeriumide kaudu sunnib meid piirkondade võrdsemale kohtlemisele Euroopa Liit. Aastateks 2007–2013 on Eesti taotlejatel piirkondade terviklikku ja tasakaalustatud arengut edendavatele projektidele võimalik Euroopa Liidust taotleda toetust rohkem kui kuus miljardit krooni.

Septembris viidi siseministeeriumi tellimusel läbi uuring, et hinnata inimeste suhtlemist riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning rahulolu avalike teenustega ja välja selgitada ootused regionaalsetele toetustele.

33 protsendi vastanute arvates tuleks senisest jõulisemalt tegeleda avalike teenuste kättesaadavuse parandamisega. Lõuna-Eesti elanikud nimetasid piirkonnas rahulolematust tekitavate avalike teenustena kõige sagedamini tervishoidu, transpordiühendust ja toetusi.

Tulemuste järgi suhtleb paar korda aastas või sagedamini kohaliku omavalitsusega 25 protsenti ja riigiasutusega 16 protsenti vastanutest. Mõtlema paneb aga asjaolu, et suhtlemisel kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega eelistab üle poolte (52 protsenti) ise kohale minemist ning 24 protsenti telefoni teel asjaajamist. Ametlikku suhtlemist interneti teel (sealhulgas e-kirjaga) eelistab ainult 19 protsenti vastanutest.

Meie arenenud e-võimalusi arvestades saab selliste tulemuste põhjal teha järelduse, et teenused ja abi saamise võimalused ei ole inimestele tehtud sama lihtsaks ja selgeks kui näiteks pangatoimingud. Kõigile elanikele selgete ja arusaadavate avalike teenuste arendamine on oluline ülesanne, mis riigi ees seisab.

Teise olulise teemana tuli uuringust välja elanike suur huvi oma kodukoha arenguplaanide vastu.

Lõuna-Eesti vastajate hulgas pidas ennast oma kodulinna või -valla arenguplaanidest teadlikuks 8 protsenti, 44 protsenti oli plaanidega mõnevõrra kursis, 27 protsenti ei olnud kursis, kuid tahtis olla rohkem informeeritud, ning 20 protsenti ei teadnud arenguplaanidest midagi ega soovinud ka teada saada.

Sarnaselt vastati ka küsimusele teadlikkusest riigi abist valla või linna arengule. Õigupoolest tähendavadki toetused ju realiseerunud arenguplaane.

Need tulemused viitavad inimeste elavale huvile oma piirkonna arengu vastu ning valmisolekule arenguplaanide arutamisesse oma panus anda. Elanike ootust arengukavade kujundamisse kaasamiseks peavad oma töös järjest rohkem arvestama nii kohalikud omavalitsused kui ka maavalitsused.

Valgamaad näiteks tuues on 2006. aasta jooksul ainuüksi siseministeeriumi kaudu eraldatud Valgamaa erinevatele ettevõtmistele toetust ligi 9 miljonit krooni. Selle summa sisse jäävad nii mõne tuhande krooni suurused toetused kohaliku omaalgatuse programmi kaudu külaseltsidele kui ka suuremad renoveerimisprojektid.

Meenutan siinkohal Eesti-Läti piiripunkti ja Valga kesklinna vahelise piirkonna tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti, mille toetuse suurus oli 1,3 miljonit krooni, või Tsirguliina keskkooli renoveerimise projekti, mis sai toetust üle 2 miljoni krooni.

Euroopa Liidu toetuste suunamise küsimuses olid vastajad kõige üksmeelsemad. Tervelt 45 protsenti vastajatest pidas kõige tähtsamaks maapiirkondade toetamist. Euroopa Liidu abiraha suunamist maanteede ja sildade ehituseks toetas 13 protsenti vastanutest.

Vastajate hoiakutest saab teha järelduse – Eesti inimesed väärtustavad maaelu säilitamist ning peavad loomulikuks, et riik toetab neid piirkondi. Kui pealkirjas püstitatud küsimuse juurde tagasi tulla, siis on regionaalpoliitika nii külaseltsi toetamine kui ka maanteede väljaehitamine.

Tagasi üles