Lapse toitumisharjumusi tuleb varakult kujundada

Lapsed peaks iga päev jooma piima, keefiri, hapupiima või jogurtit. Foto: Heino Käos

Lapsena väljakujunenud toitumisharjumused saadavad meid kogu elu ning täiskasvanuna on neid väga raske muuta. Lapse toitumisharjumusi tuleb kujundama hakata juba varakult.

Väike laps tahab kõiges täiskasvanut jäljendada, ka söömisel. Seega on oluline, et lapsevanemate endi taldrikul ei lasuks hunnik friikartuleid, kui proovite lapsele porgandeid pakkuda, rääkides, kui kasulikud need on.

Kuidas toitu valida

Kõigepealt vaadake toidu koostist. Toiduained on üldjuhul kirjas osamassi või osamahu alanevas järjekorras. Kui jäätise peal on kirjas, et koostisosadeks on koor, vesi, suhkur, lõssipulber, või, vadakupulber, siis selle jäätise põhikomponent on koor ning piima jäätise sees polegi.

Kindlasti tasub olla ettevaatlik, kui koostisesse kuulub hüdrogeenitud taimne rasv. Seda võib leida nii jäätistest kui ka kohukestest. See tähendab, et valmistamisel on kasutatud taimeõli, mis on muudetud tahkeks, et anda tootele vajalik konsistents. Taimeõli tahkestamise protsessis tekivad aga tervisele kahjulikud transrasvhapped. Neid leidub ka paljudes margariinides. Seetõttu ollakse seisukohal, et lastele on sobivam või, mitte margariin, kuigi ka võiga ei tohi üle pingutada.

Laste toidus peaks olema võimalikult vähe lisaaineid – magustajaid, toiduvärve, stabilisaatoreid. Nende kogused toiduainetes on arvestatud täiskasvanu järgi ja kui laps tarbib ainult mingit kindlat sorti viinerit või limonaadi, on võimalik, et ta saab lisaaineid liiga suures koguses.

Ainult puu- ja köögiviljade puhul kehtib ütlus: «Mida värvilisem, seda parem!». Muude toiduainete (limonaad, kommid, vorst jne) puhul näitab ilus värv pigem toiduvärvide rohkust. Samuti ei sobi lastele tooted, kus suhkur on asendatud magusainetega (dieetjoogid jm), suurtes kogustes võivad need tervist kahjustada. Toitude suhkru- ja soolasisaldusele tasub samuti tähelepanu pöörata.

Tasuks muidugi väherasvane toode valida, kuid eelkooliealiste laste puhul rasvatarbimist väga ei piirata. Leida tuleks kuldne kesktee ja lastele vahepealse rasvasusega tooteid pakkuda. Piima puhul võivad väikelapsed rasvasega alustada ja siis järk-järgult vähem rasvasele üle minna.

Rasvatuid jogurteid tuleb vältida, sest tihtipeale sisaldavad need rohkesti lisaaineid, et need n-ö koos püsiks. Lastele on hea ka kohupiim, kuid sedagi tuleb süüa mõõdukalt – vastasel juhul langeb neerudele liiga suur koormus. Kohupiimadegi puhul tuleks eelistada maitsestamata variante, neis on vähem suhkrut.

Kui pakendil on märgitud vitamiinid ja mineraalained, võib tegemist olla rikastatud tootega. Nende söömisel on oluline jälgida, et kasu asemel ei tekitataks kahju: ei tarbitaks üht või teist mikrotoitainet rohkem, kui on soovitatav.

Puu- ja köögivilju tuleb süüa iga päev vähemalt viis korda (laste puhul on üks puu- või köögiviljaportsjon nii suur, et mahub peopessa – 80 g). Eelistada tuleks kodumaist.

Lapsed peaksid päevas paar viilu rukkileiba sööma. Ka sepik ja täisterakuklid on head, tavalist saia võiks süüa harvem. Hommikusöögiks on hea pakkuda putru. Vahel võib pudru asendada ka müsli või maisihelvestega, kuid mitte liiga tihti, sest need sisaldavad palju suhkrut.

Ära ei tohi unustada teisigi teraviljatooteid (riis, tatar, makaronid) ning kartulit. Friikartuleid või kartulikrõpse on raske nimetada kartuliks, rohkes rasvas kärsatatud soolapomm oleks neile õigem nimetus. Kui teha friikartuleid ahjus, kasutades vaid natuke õli ja soola, siis mõni kord kuus võib neid tarbida küll.

Eelkooliealine laps peaks päevas jooma umbes kaks klaasi piima või muud piimatoodet (keefir, jogurt, hapupiim). Süüa tuleks kohupiima või kodujuustu. Paar korda nädalas pakkuda kala, teistel päevadel tailiha või kana. Vorste, grillvorste ja viinereid süüa harva, need sisaldavad ohtralt rasva, soola ja lisaaineid.

Soola- ja suitsukala ei ole väikese lapse söök, küll aga võib aeg-ajalt pakkuda näiteks tomatikastmes kalakonservi või kalapulki. Viimaste puhul tuleb jälgida, et need ikka kala ka sisaldaksid, mitte ainult saiapuru. Kala on oluline asendamatute rasvhapete allikas, mis mängivad rolli südamehaiguste ennetamisel.

Janu korral juua vett

Toiduvalmistamisel kasutage taimeõli, leiva peale määrimiseks sobib või. Iga päev võib laps süüa hästi natuke midagi suhkru ja maiustuste toidugrupist (suhkur, komm, küpsis, limonaad).

Süües tuleb saada sama palju energiat, kui kulutatakse. Kui laps sööb muidu korralikult ja parajas koguses, aga saab lisaenergiat ka limonaadist või kommidest ning istub peamiselt arvuti või televiisori taga, siis energia jääb kulutamata ja muutub keharasvaks.

Kui aga laps on muidu närb sööja, ent maiustab kommide, küpsiste ja saiakestega, saab ta küll ettenähtud koguses energiat, kuid puudu jääb vitamiinidest ja mineraalainetest. Kasulikum on krõbistada rosinaid ja pähkleid. Janu korral juua vett, ka klaas mahla (mitte mahlajooki) päeva jooksul ei tee paha.

Kindlasti tuleb ettevaatlik olla valmistoitudega. Kuumletis asuvad toidud on üldjuhul väga soolased ja rasvased ning on pikka aega kuuma käes seisnud ning söömise ajaks on enamik vitamiine haihtunud. Purgi- ja pakisuppide ning konservtoitude peamiseks miinuseks on jällegi suur lisaainete sisaldus.

Tervisliku ja lastele meelepärase toidu valmistamine on keeruline ülesanne. Sinu lapse tervis on sinu kätes!