Eesti Entsüklopeediakirjastus esitleb homme, 23. mail kell 12–14 väljaande «Maailma maad» 15. köidet Otepää linnaraamatukogus, kell 16–18 toimub esitlus Valga keskraamatukogus.
Eesti Entsüklopeedia tuleb Valgamaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Räägitakse Eesti Entsüklopeedia koostamise ja kirjastamise ajaloost ning teatmekirjanduse tulevikust. Kirjastusel on kaasas suur valik raamatuid – entsüklopeediaid, teatmeteoseid ja loodusraamatuid, mida pakutakse esitluspäeval soodushinnaga.
Äsja ilmunud EE 15. köide lõpetab 1985. aastal alustatud sarja. Köide sisaldab ülevaadet kõikide maailma riikide kohta ning on seetõttu tänapäeval igaühele hädavajalik.
Ainuüksi ajakirjanduslik välisuudiste tulv võib jääda inimestele arusaamatuks või osutuda lausa eksitavaks, kui puudub usaldusväärne teatmeteos sündmuste ja olude tausta mõistmiseks.
Eesti on oma arengus võtnud suuna teadmistepõhisele ühiskonnale, sest ilmaeluga toimetulekuks on teadmine alati eelistatud arvamisele ja uskumisele. Seetõttu on teadmisi inimkultuuri arenguaegadest peale peetud väga tähtsaks.
Poisikesepõlves sõitsin kord vanaisaga ringi oma kodukandis Läänemaal ja seal räägiti ühes külas mehest, kes olla väga hea maailma asjade teadja, sest «ta on maailmas palju ringi käinud». Tänapäeval, kui piirid on eestlaste jaoks lahti ja maailm ise on muutumas «suureks külaks», aitab selline teatmeteos ümbritsevat paremini mõista.
Teatud mõttes võiks EE 15. köidet käsitleda kui paarisväljaannet «Suurele maailma atlasele», mille kirjastus andis välja 2005. aasta lõpul. Selles sisalduvad kõikide riikide ja sõltlasalade üksikasjalikud kaardid ning seetõttu ei pidanud me otstarbekaks kulutada käesoleva väljaande ruumi suurtele kaartidele.
Pigem eelistasime rohkem pildimaterjali, mille üheks hankimise allikaks olid eestlastest maailmarändurid eesotsas Tiit Pruuliga. Põhjaliku töö riikide lähiajaloo ja riigikorralduse osas tegi Tartu Ülikooli politoloogiaosakond.
Mõistagi on põhiraskus alati autoritel ning väljaande kolleegiumil, mille liikmed on akadeemik Anto Raukas, elupõline entsüklopeediategija Tunne Kelam ja meie üks parimaid välispoliitika asjatundjaid Raul Mälk.