Turvalisus tekib läbi koostöö

Aare Tark
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aare Tark
Aare Tark Foto: arhiiv

Et ühiskond funktsioneeriks, on vaja hästi toimivaid ja elujõulisi institutsioone, mis tagavad stabiilsuse ja arengu. Üks riigi olulisemaid ülesandeid on tagada turvalisus, mis ei ole just lihtne, arvestades erinevaid mõjutegureid.

Füüsilise turvalisuse ehk inimeste elu, tervise ja vara kaitsmisel mängivad rolli ka sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse tagamine. Nii näiteks on alkoholi kuritarvitamine seotud riskidega, mis puudutavad nii inimese tervist, toimetulekut kui seaduskuulekust.

Sageli pole probleemid eraldiseisvad, vaid moodustavad üpris keeruka komplekti, mille lahtiharutamiseks on vaja rohkem kui üht inimest või organisatsiooni. Mitte ükski inimene või organisatsioon ei kontrolli täielikult olukorda – seetõttu ei saa asetada kogu vastutust vaid ühele neist.

Eestis on jõutud arusaamisele, et inimeste ja varaga seotud turvalisuse suurendamiseks ning riigi julgeoleku tõhusamaks tagamiseks ei piisa vaid siseministeeriumi valitsemisala tegevusest.

See eeldab teiste valitsusasutuste, kohalike omavalitsuse, mittetulundus- ja erasektori partnerite kaasamist, kes läbi oma põhitegevuste suuremal või väiksemal määral kaudselt turvalisema elukeskkonna loomist toetavad.

Eesti ei ole nii rikas riik, et võiks ressursse raisata organisatsioonide vahelisele rivaalitsemisele, kelle tegevus on omavahel seotud või vähemasti tugevalt mõjutatud. Edu võti on koostöö ja efektiivne juhtimine, kuid selle saavutamiseks on vaja ka selget nägemust, mida tahame saavutada ja millised on võimalused eesmärkide täitmiseks.

Positiivne on, et Riigikogu fraktsioonid on koostanud visiooni, kuidas veelgi tõhusamalt turvalisust tagada. «Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad» on strateegia, mille juhtivad põhimõtted on ennetamine, koostöö, kaasamine, igaühe vastutus ja pikaajaline planeerimine.

Igaühe vastutus rõhutab esmatähtsana inimese enda vastutust ja kohustust oma seadusekuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste ohutust ja turvalisust.

Ka ametiisikud peavad oma otsustes arvestama, kuidas nende otsused ja rakendatavad meetmed turvatunnet ja turvalisust mõjutavad. Nii sõltub ohutu liiklemine kõige rohkem inimesest endast. Kuid ka kohalik omavalitsus saab tänavate ja liiklussõlmede planeerimisel ohtusid ennetada.

Kaasamise põhimõte toonitab, et korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata ka elanikud, kohalikud omavalitsused, majandusringkonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid.

Heaks näiteks on siinkohal naabrusvalve, tänu millele on võimalik inimestel ühiselt suurendada oma ümbruskonna turvalisust.

Koostöö põhimõte toob esile vajaduse teha riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute ja äriühingute ning inimeste vahel head koostööd nii riiklikul kui ka kohalikul ja elanikkonna tasandil.

Hea koostöö tunnus on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, nende koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine.

Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest planeerida oma enda elukorraldust selliselt, kus tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on viidud miinimumini.

Sotsiaalsete ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks on enamasti odavam ja tulemuslikum kui olustikulised ennetusmeetmed ning ohtude tagajärgedega tegelemine. Hea näide on suitsuandurite tähtsust selgitav kampaania, tänu millele on sel aastal vähenenud tulekahjudes hukkunute arv.

Pikaajalise planeerimise põhimõte paneb rõhku asjaolule, et korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksikabinõusid rakendades.

Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid pikaajalise koostöö tulemusena. Ennekõike tähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonna muutustega arvestamist ning avatud mõtlemist uute lahenduste leidmiseks.

Inimeste turvalisuse huvides ei ole võimalik kokkuhoid päästjate ega politseinike palgakulude, töökeskkonna või tegevuskulude arvelt. Kuigi ennetustööga saame riske ennetada, peab valmisolek olema kõrge. Suitsuandur võib säästa elusid, kuid ei kustuta majasid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles