Haldusreformist on saanud populaarne jututeema ja asjatamise alus. Teemaga tegelevad kõik, kel vähegi huvi või kes arvavad end asjas pädevad olevat.
Miks Sangaste rahvas ütles «ei», mitte «hei»?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigitegelastele tundub, et omavalitsused on haldussuutmatud, rahvale tundub ametnikke liiast olevat ja ametnikele tundub, nagu ametnikele peabki tunduma. Puuduvad aga veenvad arvutused ja argumendid. On ainult emotsionaalne ja vaistlik arusaam, et reformid on vajalikud, kuid kuidas ja kunas – siin on seisukohad väga lahknevad.
Kindel on vaid see, et hädavajalik on midagi teha – mitte tänase päeva seisust lähtuvalt, vaid lähitulevikku silmas pidades. Homse päeva uued olud nõuavad ju tegude ettevalmistamist juba nüüd või vähemalt üsna varsti.
Vahendan kirjeldust Türgi alama Ostap Benderi taolise olukorra kohta «Kaheteistkümnest toolist». Mees armastas ja kannatas: armastas raha ja kannatas selle pideva vähesuse pärast. Selliseks võib kujuneda ka uutes majandusoludes omavalitsuste olukord mõne aasta jooksul, kui olemasolevat süsteemi ei muudeta.
Sangaste rahvas arutas koos volikogu liikmetega rahvakoosolekutel külapiirkonniti Valga ettepanekut alustada liitumiskõnelusi uue suurvalla moodustamiseks.
Arutelud olid tõsised ja asjalikud. Enamasti tunnustati Valga linna ettepaneku tegemise eest, kuid arutelude käigus jõuti järgmiste kokkuvõtlike seisukohtadeni, mis viisid rõhuva enamuse poolt välja öeldud keeldumiseni:
1. Eeltöö enne kutse esitamist oli vähene, peaaegu et olematu.
Arvati, et oleks võinud enne nii põhimõtteliste küsimuste arutamist ka volikogude vahel asja pisut arutada ning ametliku kutse pärast seda esitada. Teisalt saadi aru Valga kiirustamisest, sest püstitatud ajaskaala oli pingeline.
2. Sangaste mõjupiirkonna kattumine hoopis enam Otepää regiooniga, seda nii koolivõrgu kui muude asjade tõttu. Peeti loomulikumaks perspektiivis ühinemist Otepääga, kuid tunnistati valitsevat osapoolte huvipuudust ja raskusi võimalike läbirääkimiste alustamisel Otepää ebamäärases poliitilises olukorras. Aga läbirääkimiste alustamist piirkonna valdadega peeti vajalikuks.
3. Valga kui keskuse halb logistiline asukoht valla territooriumi enamuse osas. Ei oldud rahul transpordiühendusega ja peeti Valga asukohta nii-öelda liiga äärepealseks ja ebamugavaks.
4. Vajadus kaaluda ka muid alternatiive ehk võimalikke kombinatsioone ka teiste naabritega, näiteks kihelkonnapiiride baasil liitumist.
5. Liitumismatemaatikast tulenev liigväike esindatusevõimalus uutes oludes. Teisisõnu on rahvaarvult piirkonna suurima omavalitsuse – Valga linna – liitumisel maavaldadega ilmselgelt enamus ja eelis Valga linna esindajatel. Kõigi teiste variantide puhul on see ebavõrdsus lõpptulemuses oluliselt väiksem.
Olukorda saaks teoreetiliselt lahendada küll ka mandaatides kokkuleppimisega, aga kuna sellistes küsimustes pakkuja eeltööd ei olnud teinud, jäi see üheks oluliseks takistavaks teguriks asja vaagimisel. Kõlama jäi, et kui ettepanek oleks tehtud ja heaks kiidetud kogu maakonna valdade osas, oleks olukord hoopis teine ja Sangaste ka osaleja.
6. Riigipoolse raamistiku täielik puudumine ehk haldusreformianarhia. Arvati, et kuna riigil puudub kokkulepitud nägemus, millistel põhimõtetel ja raamides reformid peaks olema, pole tormata kasulik. Ehk nagu väljendus üks kodanik: «Kui hakkame kohe ja usinalt pärdiku kombel puu otsa ronima, võidakse poolepealt sabapidi alla kiskuda ja puugi maha raiuda!»
Paraku on olemas taolistes asjades tõesti elulisi ja negatiivseid kogemusi, kus liigne initsiatiivikus teps mitte kasulikuks pole osutunud.
7. Arvati, et hetkeoludes on Sangaste vald sujuvalt toimiv ja kogukonna enamust rahuldav korralikult haldussuutlik haldusüksus ja kiirustatud otsuseid pole vaja teha.
Otsustati kaaluda alternatiivvariante ja oodata enamat selgust arengutes, sest otsest ja kiiret vajadust ülepeakaela arvestusabiellu tormata ei nähtud. Samas saadi kõikjal aru reformide vajadustest homset päeva silmas pidades ja anti volitus selles suunas asju ajada.
Pean väga õnnestunuks rahvaarutelu korraldamist sellisel kujul ja saadud tagasiside asjalikkust. Rahvas pole loll ja rahvalt ei tohi ka lollisti küsida.
Minu isiklik seisukoht on, et reformid on vajalikud ja möödapääsmatud selleks, et kaoks killustatus planeerimisel ja administreerimisel, kuid ei kannataks teenused rahvale.
Siiski peavad asjad toimuma mõistuse-, mitte pelgalt uitmõttepõhiselt. Paraku peab sellega kaasnema ametnikkonna ja poliitikute arvu vähenemine, sest oleme selgelt üleadministreeritud ühiskond.
Kahjuks ei suuda me tõenäoliselt oma riiki edasi pidada, kui tahame nii paljudes asjades reguleerivat, kontrollivat, normeerivat, jälgivat ja ettekirjutavat ametnikearmeed. See on küll riigile mugavam, kuid meid on vist selliseks riigiks liiga vähe.
Täname aga Valgat algatuse eest!