Eestis elab viie lapsega üksikisa, kes põlvini virtsa täis laudast oma perele ilusad eluruumid ehitas. See sai võimalikuks lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse abil. Pereisa kasutas talle antud 160 000 krooni ehitusmaterjalide ostmiseks ja tegi kõik tööd ise. Sellest järeldan, et teinekord piisab ka mõõduka suurusega toetusest, et riigi ja pere koostööna anda paremad elutingimused korraga viiele lapsele.
Lasterikaste perede majanduslik olukord on sageli raske: mida rohkem lapsi, seda suuremad ka kulud. Eesti põhiseaduse kohaselt peavad aga lasterikkad pered riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all olema.
Isamaa ja Res Publica Liit on kujundanud oma poliitikat nii, et perekond ja kodu kui Eesti tuleviku aluseks olevad väärtused oleksid riigi kaitse all mitte üksnes sõnades, vaid ka tegudes. Majandus- ja kommunikatsiooniministrina, kelle töövaldkonnas ka elamumajanduse küsimused, käivitasingi 2008. aastal lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse.
Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapselistele peredele elamisväärsete tingimuste loomine, et saavutada sündimuse kasv ja Eesti rahvastiku positiivne iive. Vastasel juhul ohustab selliseid peresid sotsiaalne tõrjutus ja tagasilöögid arenguvõimalustes. Meid ei ole aga Eestimaal nii palju, et saaksime sellisel asjal juhtuda lasta.
Seetõttu toetab riik kodutoetuse abil olemasoleva eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmise vähendamist, eluaseme soetamist, püstitamist või renoveerimist, samuti vajalike tehnosüsteemide või -võrkude rajamist või kordategemist.
2008. ja 2009. aastal oleme lasterikastele peredele kodutoetuseks jaganud 119,2 miljonit krooni. Oleme toetanud 759 peret, kus sirgub kokku peaaegu 4000 last. Iga pere on saanud kodutoetust keskmiselt 157 000 krooni. Meil on hea meel selle üle, et toetust saanud on jaotunud ühtlaselt üle Eesti.
Toon mõned näited, milleks seda raha kasutatud on. Üks kümne lapsega pere sai toetust 320 000 krooni ning selle eest said nad ära vahetatud oma kodu kanalisatsioonitorustiku, elektrisüsteemi ning küttesüsteemi, teha põrandate ja lagede kapitaalremondi, vahetada aknad, siseuksed, välisukse ja renoveerida kaks vannituba.
Meenub ka pere, kelleni abi jõudis viimasel hetkel, kui oldi olukorras, kus ähvardas oht vana maja lagunemise tõttu tänavale jääda. Nemad said toetuse eest päris esimese oma kodu.
Parimad tulemused on saadud siis, kui on kirjutatud läbimõeldud taotlus, ostetud toetuse eest peamiselt ehitustarbeid ning tehtud kogu remont oma pere ja sugulaste jõududega. Sarnaselt toiminuid on toetust saanute hulgas väga palju. Mul on hea meel näha, et soovitakse elada paremas Eestis ning pingutatakse selle nimel.
Tean, et kodutoetust saanute hulgas on väga toredate lugudega peresid, kus lapsed osalevad Punase Risti töös ja pereisad on vabatahtlikud päästjad. Üks pere, keda renoveerimistööde käigus vabatahtlikud aitasid, tasus neile piima ja munadega.
Olen viimastel aastatel külastanud mitmeid lasterikkaid peresid. Nende kodude kordategemise lugudega tutvumine on mind veennud selles, et toetus on läinud asja ette ja seda on tarvis jätkata hoolimata sellest, et riigieelarve võimalused on napid.
Mul on hea meel, et ka praegu on võimalik kõige raskemas olukorras olevate perede eluasemetingimuste parandamist jätkata. 28. aprillil algaski uus taotlusvoor, millega lasterikastele peredele eraldatakse 35 miljonit krooni.
Riigi eraldatud raha kasutamine on usaldatud Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx ja nii tulebki peredel uues taotlusvoorus osalemiseks KredExi poole pöörduda. Küsimuste korral tasub sealt enne taotluse esitamist uurida, kuidas seda täpselt teha.
Mul on hea meel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, KredExi ja Lasterikaste Perede Liidu koostöö on sujunud hästi. Kodutoetuse jagamine ei ole takerdunud bürokraatiasse ning on perede jaoks võimalikult lihtne.
Tarvis oleks aga varsti astuda samm edasi ja kehtestada iga-aastasest rahastamisotsusest sõltuv toetus seadusega, et paljulapselistel peredel oma elamistingimuste suhtes suurem kindlustunne oleks.