Kontsert "Jõulumüsteerium" tõi laupäeval Valga kultuuri- ja huvialakeskusesse täismaja ja pakkus publikule tõelise muusikaelamuse.
Jõulumüsteerium tõi kultuurimajja täismaja
14. detsember 2013, 22:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koit Toome, Luisa Värk, Rosanna Lints ja Alen Veziko ühes kontrabassist Eduards Glotovsi ja tšellokvartetiga C-Jam ei esitanud mitte ainult üldtuntud jõululaule, vaid ka kauneid hittlugusid oma repertuaarist. Nii rõõmustaski Koit Toome Valga publikut näiteks lauludega "Allikas" ja "Mälestused", Alen Veziko avas kontserdi aga oma pisarakiskujast lauluga "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Rosanna Lints esitas lüürilise loo "Tuli aknas" ja Luisa Värk pani publiku väsimuse proovile müstilise unelauluga "Kuu teab".
Artistid musitseerisid nii üksinda, duetis, trios kui ka kõik koos. Kontserdi kõige suuremaks plussiks oligi vaheldusrikkus ning see, et ei keskendutud mitte ainult lüürilistele ja aeglastele jõuluballaadidele, vaid mängiti ka hoogsaid ja kaasakiskuvaid hitte. Viimased hullutasid publikumi ja panid kaasa plaksutama, nipsutama või jalga tatsutama ka kõige konservatiivsema kontserdikülastaja.
Väga sümpaatse mulje jättis ka tšellokvartett C-Jam, kes laval jäi küll lavapaigutuse mõttes lauljate varju, kuid keda tegelikult antud kontserdi puhul kohe kindlasti ei saa pidada lihtsalt taustajõuks või -bändiks. Õnneks anti ka neile võimalus individuaalselt särada. Nad mängisid kolm lugu, kõige rohkem tundus publik kaasa elavat viimasena kõlanud hittloole "It´s raining men". Bändiliikmed palusid lavale ka ühe naisterahva, kes neist Valga publiku taustal mälestuseks pildi tegi.
Valga publik oli kaasa elades sedavõrd aktiivne, et tihti alustati aplausiga varem, kui laul isegi ära oli jõudnud lõppeda. Ühel momendil viskas Koit Toome suisa nalja ja noomis publikut, et ärge plaksutage nii vara: kas tõesti tahate juba, et kontsert varem läbi saaks. Seda muidugi ei tahetud, sest kustumatute ovatsioonide saatel kutsuti lõpulaulu kõlamise järel muusikud lavale tagasi, et kuulda lisalaulu, milleks osutus imeilus "Halleluuja".
Kontserti külastanud Getter ei kahetsenud grammigi, et laupäeva õhtu just "Jõulumüsteeriumi" seltsis veetis. "Mulle meeldis, et kontserdil ei olnud ühte pealauljat, vaid et kõik said võrdselt võimaluse oma võimeid näidata. Veel meeldis, et mitmed laulud lauldi ka kõik koos," rääkis ta.
Positiivsena mõjus Getteri sõnul ka see, et esinejad tundsid end laval vabalt ja suhtlesid aktiivselt ka publikuga. "Nad kaasasid publikut väga hästi, kas siis kaasa laulma, plaksutama või nipsutama," rääkis Getter.