Kõige tähtsam on pealehakkamine

Margus Lepik Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Lugupeetavad Riigikogu liikmed, diplomaatiline esindus, külalised Lätist ja Moldovast, kallid kaasmaalased ja head Valgamaa elanikud!

Kogu Eesti ja Valgamaa sealhulgas on valmistumas Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Meie traditsiooniline kontsertaktus on jõudnud Valgamaa pealinna – Valka. Aitäh meid võõrustamast!

Taasiseseisvusaja vabariigi valitsuse esimeses koalitsioonileppes oli kirjas, et maapiirkonnad on Eesti rahva ja kultuuri tugiala. Eesti riigi püsimiseks tuleb arendada eestlaste asustust kõikides Eesti piirkondades.

Täna on siia saali palutud inimesed, kelle tegevus on jätnud kõige sügavama jälje Valgamaa viimaste aastate tegemistesse. Ja seda just positiivses võtmes. Vastuvõtule saabunud valgamaalased on oma valiku teinud. Teie olete leidnud, olenemata valdkonnast, väljakutse siin ja oma juured maakonda istutanud. Meie hulgas on külalisi, kes on investeerinud Valgamaale nii oma teadmisi kui raha ja seeläbi leidnud tugeva seose maakonnaga. Te olete ääretult tublid!

Vaatamata sellele küsime üha enam: milline on Valgamaa tulevik? Kas kõik see, mida siin teeme, on piisavalt jätkusuutlik?

Statistika ei näita just rõõmsaid numbreid, kuid nende numbrite taga võib olla üpriski teine maailm. Valgamaal ei ela koopainimesed. Loomulikult on paljudel raske, kuid ka siin saab elada ja hingata. Meil on viljakas mullapind, puhas joogivesi, lasteaiad-koolimajad, elekter ja internet.

Olen veendunud, et see, kuidas me iseendale ja kaugemale paistame, mõjutab paljude otsuseid elu- ja töökoha ning investeeringute valikul. Ikka ja jälle on põhjust rääkida mainekujundusest.

Eelmisel aastal käivitasime projekti «Valgamaa – veekogude maakond». Valgamaal on Eesti maakondadest kõige enam veekogusid. Kampaanias osales esimesel aastal sadu inimesi ja tegevus jätkub. Kas see õnnestus?

Saan nimetada vähemalt ühe konkreetse saavutuse. Loen ette ühe tsitaadi. «Kus on kõige kihvtimad mäed, kus on kõige rohkem veesilmi, milline paik on väga tiheda kultuurikihiga? Valisin Valgamaa välimuse järgi, mis on pealiskaudne. See on sama, nagu minna ööklubisse ja valida välja kõige ilusam tüdruk. Mina vaatasin kinnisvaraturult kõige ilusama välja.» Ehk tuleb tuttav ette.

Nii ütles veekogude kampaania üks autoreid – tuntud kirjanik Sass Henno, kes on otsustanud rajada kodu Valgamaale. Tere tulemast!

Aga kui suuri kampaaniaid me ka ei teeks, kehtib Joosep Tootsi ütlus: kõige parem soovitaja mehele on mees ise. Usun, et nii on ka maakonnaga. Eelkõige peame ise positiivselt suhtuma.

Hea külaline, see aasta on maakonna turundamiseks suurepärane. Eesti lipu juubel, võidupüha paraad, Valga linna juubel ja spordipealinna tiitel pakuvad haruldase võimaluse ennast tutvustada.

Konjuktuuriinstituudi uuring kultuuri ja spordiürituste majandusliku mõju kohta näitab suurürituste kasu, mida see kohalikule omavalitsusele tegelikult toob. Iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda keskmiselt neli eurot tagasi. Keskmiselt 35 protsenti ürituste eelarve kuludest jäi piirkonda.

Tsitaat uuringust: «Kuigi majandusliku mõju summad olid suured, on üritustel regionaalse majandusliku mõju suurendamiseks palju arengupotentsiaali. Korraldajate, omavalitsuste, ettevõtjate ja elanike omavaheline tihedam koostöö võimaldaks tõsta piirkonda jäävat eelarvelist tulu. Olles paremini valmistunud külastajate teenindamiseks, saaksid kohalikud ettevõtted ja asutused rohkem kasu.»

Tublid korraldajad, kes on Valgamaale läbi oma ürituste toonud tuhandeid inimesi, ootavad ka meie panust. Vastasel juhul kolib korraldaja koos üritusega teise maakonda.

Siinkohal olen ma murelik, sest Rally Estonia on üks näide, mille start ja finiš ei ole enam Valgamaal. Ka Kuldkala üritus on Viljandimaal kanda kinnitanud. Selle vältimiseks peame koos omavalitsuste, turismikorraldajatega ja ka riigiga arutama, kuidas leiame võimaluse oma panuse andmiseks. Kultuur ja selle paljusus on elukeskkond, mis inimest säilitab ja kogukonda tugevdab.

Aga ka ettevõtlus on oluline. Maavanema vastuvõtule on alati palutud edukamad ettevõtted. Meil on ettevõtteid, kes tuntud ka väljaspool Eestit. Murelikuks teeb palgatase Valgamaal, mis on oluliselt madalam Eesti keskmisest. Osaliselt on selles süüdi teenindussektori suur osakaal, aga oma mõju avaldab ka lõunanaabrite valmisolek töötada veel madalama tasuga.

See on üks peamisi põhjuseid, miks kohalik inimene uurib töövõimalusi kaugemal. Saan aru, et ettevõtetel on vaja konkurentsis püsimiseks efektiivsust säilitada, aga tasuks mõelda pikemas perspektiivis, mis on ka tööjõudu arvestades jätkusuutlik.

Kulla valgamaalane, uskuda endasse ja oma võimetesse on peamine. Selleks pole alati vaja suuri võite, piisab edust ja väikestest võitudest. Kõige tähtsam on julge pealehakkamine. Vaja on ka lähedaste toetust ja uusi ideid.

Toon teile toredaid näiteid, kuidas läbi hea algatuse jõuti vajaliku tulemuseni. Eelmise aasta oktoobris avastas värske Lüllemäe põhikooli kirjandusõpetaja Põim Kama vajalikku kirjandust vajaka olevat. Pead norgu laskmata ja käega löömata leidis ta huvitava lahenduse raamatute avaliku kogumise näol. Selline omapärane lähenemine tõi koolile üle 740 raamatu. Ääretult tore algatus.

Saades teada, et koolidel napib talispordivarustust, kasutasin sama lähenemist. Algatatud kampaania kinkida ära oma kasutuseta seisvad suusad ja uisud tõi meie koolidele 66 eri nimetusega talispordivarustust. Julgustan kõiki vajakajäämisi avastades mitte seisma jääma, vaid otsima lahendusi. Olge leidlikud, sest lahendused on kuskil olemas.

Väga loodan hea koostöö jätkumisele maakonna omavalitsustega. Eelmisel aastal valitud uued volikogud koos oma uute juhtidega teevad kindlasti kõik, et kogukonna elu paremaks teha. Valimistel välja käidud suured ideed vajavad teostamist. Soovin edu!

Lõpetuseks räägin teile ühe loo. Võimlik, et osa teist on seda kuulnud.

Talv. 40 kraadi külma. Mööda teed sõidab vanker. Ohje hoiab vana mees. Vankril istub naine. Naine on läbi külmunud, ta huuled on külmast sinised. Äkki peatab mees vankri kinni ja tõukab naise teele, ise sõidab edasi. Naine pistab karjuma ja hakkab kõigest jõust vankrile järele jooksma. Joostes hakkab veri ta külmunud liikmetes liikuma, näkku tuleb värv ja käed-jalad lähevad soojaks. Mõne aja pärast peatab mees vankri ja ütleb: «Istu peale! Hakkasid liigutama! Nüüd jääd ellu!»

Head valgamaalsed, mured lõpevad seda kiiremini, mida kiiremini me kõik, Eesti mehed ja naised, hakkame uskuma oma jõusse ja iseennast jalule aitama. Me suudame uskumatult palju. Seda on tõestanud me esivanemad läbi ajaloo.

Kaunist saabuvat vabariigi aastapäeva!