Baruto: olen väike osake päästeliidust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaido Höövelson piirivalve lennusalga helikopteri juures. Nii mõnigi huviline soovis kuulsa eestlasega pilti teha.
Kaido Höövelson piirivalve lennusalga helikopteri juures. Nii mõnigi huviline soovis kuulsa eestlasega pilti teha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna kohtusid Sangastes üldkogul vabatahtlikud päästjad. Kohal oli ka päästeliidu uus patroon Baruto ehk Kaido Höövelson.

"See tähendab minu jaoks väga palju. Saan tunda jälle adrenaliini. 1200 meest teevad vabast tahtest seda, mida teevad. See on minu suur kummardus neile. Mina pean andma endast veel rohkem," rääkis Höövelson Valgamaalasele. "Ma olen üks väike osake päästeliidust. See on mulle suur au."

Pärast kümmet aastat Jaapanis püüab Höövelson Eesti ellu taas sisse elada. "Kodus on väga hea tagasi olla. Püüan harjuda Eesti eluga, eks see võtab natuke aega," ütles ta.

Enne üldkogu saabus lossi juurde politsei- ja piirivalveameti helikopter.

Samuti oli kohal vetelpäästekoer. Kolmeaastane leonberger Morten ei ole veel kordagi pidanud inimesi veest päästma, kui treeningud välja arvata. "Treenin teda vähemalt kolm-neli korda nädalas. Mul tuleb ise vette minna, muidu ei saa. Kalipso läheb selga. Möllan koeraga vees nagu saarmas," muheles Aare Ööpik Elva vetelpäästegrupist Märjad Käpad, lisades, et talvel on treeningutes paus.

Viimati päästis üks koer detsembri alguses paariaastase lapse. Uppumisohus lapse tõi veest välja vetelpäästekoer, kes omanikuga Elva paisjärve ääres jalutas. "Koer ujus ümber lapse ja laps haaras koera turjast kinni," kirjeldas Ööpik.

Vabatahtlike päästjatega tuli kohtuma ka siseminister Hanno Pevkur, kelle kinnitusel vajab vabatahtlike tegevus nii moraalset tunnustust kui ka praktilist riigi tuge -- nii koolitusi, tehnikat kui muid investeeringuid.

Kui 2011. aastal eraldati tema sõnul riigieelarvest vabatahtlike päästekomandode toetamiseks veidi üle 300 000 euro, siis sel aastal juba 1,15 miljonit.

"Samas olen kindel, et kui riik leiab täiendavaid võimalusi vabatahtlike toetamiseks, on võimalik vabatahtlikel päästjatel kogukonna turvalisusesse veelgi enam panustada,“ ütles Pevkur.

Siseministeeriumi selle aasta üheks ülesandeks on leida vabatahtlikele täiendavaid rahastamisallikaid.

Üldkogul oli kohal pea sada inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles