Töövõimetusreform kui kiire minek õhutoidult mullatoidule

Arnold Looga
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnold Looga
Arnold Looga Foto: Erakogu

Teemad ümber töövõimetusreformi kütavad kirgi ja see on ka üpris loomulik. Eesmärk saada 20% töövõimetuspensionäre taas tootmistsüklisse kõlab kui viiekümnendate viisaastakuloosung – kui plaan, mida kindlasti peaks ka ületama. Sisuliselt on see reform ju veel üks osa «kääridest», millega vabariiki täiendavalt õhemaks lõikuda. Kuidas aga «käärid» meil toiminud on, seda mäletab ilmselt igaüks.

Mis saab aga siis, kui see meede soovitud tulemusi ei anna? Kui riik läheb otseselt nende kallale, kes on sedasama riiki teenides end sandistanud, viitab see vaid majanduslikule meeleheitele. Meeleheiteks on aga alust piisavalt.

Rääkigu poliitikud endal või suud rakku ja lehvitagu kuitahes palju loosungitega – iga riigi seisundit peegeldab tema rahvastiku struktuur. Eesti rahvastiku andmed viitavad, et meie riik on seesmiselt mäda ja ju siis on töövõimetusreform ühe sellise mädapaise vastu suunatud tegevus. Meditsiinilises mõttes on see kõik vaid tagajärje leevendamine, likvideerima peaks aga hoopis põhjust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles