Sportijaid varitsevad ohud teevad Evelin Ilvese murelikuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kergliiklusteel sõitjad peavad arvestama, et kõrvalteelt tulevatele sõidukitele tuleb teed anda.
Kergliiklusteel sõitjad peavad arvestama, et kõrvalteelt tulevatele sõidukitele tuleb teed anda. Foto: Ülle Kübarsepp/Valgamaalane

Atraktiivsetel Otepää piirkonna kergliiklusteedel valitseb küll kõrge sõidukultuur, ent maanteede ristumispaikades jäävad autodega kohtuvad sportijad alati kaotajaks.

Kui Otepää–Kääriku–Kurevere teeremonti planeeriti, oli selge, et paralleelselt teega hakkab kindlasti kulgema ka kergtee. Kuna piirkond asub aga Otepää kõrgustikul, kõnealusel teelõigul praktiliselt tasast lõiku polegi, on ainult rängad tõusud või järsud langused. Nii peavad kergteel liiklejad nii suvel kui talvel rajal varitsevate ohtudega arvestama.

«Kergteel liiklejal, kes tuleb rulluiskudel mäest alla umbes 40kilomeetrise tunnikiirusega – rullsuuskadel ehk pisut aeglasemalt – on hoo pealt võimatu pidama saada,» ütles sageli piirkonnas sportiv Eesti presidendi abikaasa Evelin Ilves. «Kui ristmikul seisab auto, on kokkupõrge vältimatu. Sportija peab sel juhul hüppama kas kraavi või viskuma teele.»

Eriti ohtlikuks kohaks peetakse Otepää–Kääriku–Kurevere ja Arula–Sihva maantee ristumiskohta. «Kõnealuses paigas on juhtunud kolm rasket liiklusõnnetust: 2005. aasta suvel, 2008. aasta juunis ja sama aasta augustis,» tunnistas Lõuna politseiprefektuuri Valga liiklusjärelevalve grupi komissar Kaimar Karm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles