Kas vabatahtlik töö alati ka tegelikult päris vabatahtlik on?

Maret Maripuu
, tööinspektsiooni peadirektorTööinspektsiooni peadirektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maret Maripuu
Maret Maripuu Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

Eestlased tuletavad põhjendatult uhkustundega meelde, kuidas mõne aasta eest läbi viidud esimesest Teeme Ära talgupäevast on tänaseks kujunenud ülemaailmne liikumine, mille käigus miljonid inimesed kümnetes riikides oma vabast ajast kokku tulevad ja üheskoos kodupaiga ümbrust korrastavad.

See on vaid üks ja ehk kõige tuntum näide vabatahtlikust tegevusest. Tegelikult on vabatahtlik töö ja vabakonna areng tervikuna aasta-aastalt Eestis järjest rohkem tuult tiibadesse saanud. Tegemist on vabatahtlikkusega selle sõna kõige paremas mõttes.

Nii nagu igal kurgil on kaks otsa, on ka vabatahtlikkusel paraku teine ja märksa tumedam pale. Õigemini pole tumedamal poolel loo alguses kirjeldatud vabatahtlikkusega muud seost peale selle, et kutsume seda «vabatahtlikkuseks». Räägin olukordadest, mille puhul üritatakse vabatahtlikkuse silti ära kasutada tegudeks, mis ei jää ainult teisele poole hea maitse piiri, vaid millega rikutakse ka seadust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles