Eestis algas üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab ühelt numbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid. Abi kutsumine muutub inimesele lihtsamaks – meeles on vaja pidada vaid üht numbrit 112. Ühelt numbrilt ja ühe kõnega saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid või mitut abiosutajat korraga.
Ühele hädaabinumbrile üleminek loob eeldused, et häirekeskuse töösaalides muutub hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiiremaks ja täpsemaks, mis kiirendab ka abi kohalejõudmist.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on üleminek ühele hädaabinumbrile siseturvalisuse valdkonnas üks viimase aja suurimaid projekte. «Kui elu, tervist ja vara päästev hädaabiteenus on lihtsamalt ja kiiremini kättesaadav, lisab see olulisel määral turvatunnet inimeste igapäevaellu,» rõhutas ta.
Ühel numbril 112 on abi kutsumine inimesele lihtsam ja kiirem – kriitilises õnnetuse olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda. Ei pea tegema mitut kõnet erinevatel numbritel, kui vaja appi näiteks kiirabi ja politseid.
Numbril 112 vastab häirekeskus igale hädaabikõnele ükskõik kust Eestimaa paigast kiiresti, tavaolukorras ei ole kõnede ootejärjekorda, sest vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises häirekeskuse piirkondlikus keskuses. See tähendab, et iga hädaabinumbrile 112 helistaja käsutuses on sisuliselt Eesti kogu hädaabikõnedele vastamise võimekus.
Helistaja asukoha positsioneerib häirekeskus kohe kõne ajal digikaardil ning määrab helistaja asukohakirjeldusi ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades võimalikult täpselt abivajaja asukoha. Kui inimene kutsub politseid nüüd numbrilt 112, vastab häirekeskus kõnele kiiremini ning annab politseile edasi täpsema asukohainfo patrulli väljasaatmiseks.
Ühele hädaabinumbrile 112 üleminekut juhtiv ja elluviiv asutus on häirekeskus. Häirekeskuse peadirektor Janek Laev peab senise kahe numbri (112 ja 110) süsteemilt ühe numbri 112 süsteemile ülemineku olulisimaks võimaluseks hädaabiteenuse edasiarendamist terviklikult ja süsteemselt üle Eesti.
«Operatiivteenistuste ühised kõrgtehnoloogilised lahendused ja töövahendite üha suurem ühiskasutus ühtlustab hädaabiteenuse kvaliteeti, kiirendab operatiivinfo edastamist ning seeläbi ka abi jõudmist abivajajani,» rõhutas Laev. Häirekeskuses ning kiirabi- ja päästeautodes on juba kasutuses digikaardisüsteem, mis võimaldab digikaardil näha abivajaja asukohta, kõige kiiremini kohalejõudvaid abiosutajaid ja kiireimat kohalejõudmise teekonda.
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhi Marti Magnuse sõnul on abivajajale kõige olulisem, et abi tuleks võimalikult kiiresti.
«Üht numbrit on lihtsam meeles pidada ning näiteks liiklusõnnetuse korral kaob vajadus kaaluda, kuhu esmalt helistada. Inimelude päästmise ja juhtumite lahendamise vaates on aga kõige olulisem see, et kõik reageerivad osapooled on samas inforuumis. Kui tuleb teade raskete tagajärgedega sündmusest, saavad kõik üheaegselt tegutsema hakata ning vajalikud jõud jõuavad sündmuskohale kiiremini,» selgitas Magnus.
Kõiki hädaabikõnesid võtab vastu häirekeskus. Ühele hädaabinumbrile üleminekut ette valmistades on häirekeskus kolme viimase aasta jooksul järk-järgult üle võtnud ka politseikutsetele vastamise numbril 110. Kõik häirekeskuse päästekorraldajad on välja õpetatud teenindama kõigi kolme valdkonna – kiirabi, pääste ja politsei – hädaabikõnesid.
«Päästjad on pika ja keeruka ümberkorralduste perioodi jooksul saanud veenduda, et politseikõnede lisandumine häirekeskusele ja üleminek ühele hädaabinumbrile ei ole mõjutanud päästekutsete teenindamise taset,» tunnustas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
«Lisaks päästele saab häirekeskus vajadusel saata sündmuskohale kiiresti kiirabi ja politsei. Ühel numbril ja ühtses süsteemis töötamine parandab komplekskutsete lahendamist, eriti oluline on see näiteks veeõnnetustele reageerimisel,» märkis Tammearu.
Politsei liitumises 112-süsteemiga näeb terviseameti peadirektor Tiiu Aro suurt kasu kiirabile. «Ühel numbril ja ühes inforuumis töötamine toob kaasa abivajaduse parema selgitamise, parema infovahetuse kiirabi ja politsei vahel ning ka parema koostöö sündmuskohal,» sõnas Aro.
«Näiteks kui kiirabi patsient on agressiivne, saab kiiremini juurde kutsuda ka politsei, või saab maaslamavate patsientide puhul kiirabi ja politsei vahel jõudusid asjakohasemalt jagada. Riik saab ühtse hädaabisüsteemi korral abivajadusele adekvaatsemalt reageerida.»