Valgamaa vanemad suhtuvad kaitsepookimisse loiult

Vaktsineerimine.

FOTO: Postimees/Scanpix

Esmaspäeval, 20. aprillil alganud 10. Euroopa immuniseerimise nädal keskendub seekord immuniseerimisalaste puuduste ja vajakajäämiste likvideerimisele.

Vaktsineerimine on päästnud rohkem elusid kui ükski teine meede, mida tervishoius on rakendatud. Euroopa on olnud üsna lähedal eesmärgile likvideerida leetrid, kuid inimeste teadmatus ja suhtumise muutus on viinud viimastel aastatel hoopis leetritesse haigestumise kasvule. Seetõttu peab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oluliseks kõikide riikide panust vaktsiin-välditavate nakkuste kõrvaldamises.

Iga laps, iga inimene on oluline. Keegi ei pea põdema nakkushaigusi, mida on võimalik vältida, mille vastu on olemas kaitse. Tähtis on analüüsida ja aru saada, mis mõjutavad vanemate vaktsineerimisalaseid otsuseid, kuidas suurendada inimeste rahulolu ja usaldust ning muuta vaktsineerimine kui toiming võimalikult mugavaks.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi 11 nakkushaiguse vastu. Nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid, Haemophylius influenzae tüüp b ja 2014 aastal lisandunud rotaviirus.

Tuberkuloosi vastu vaktsineeriti 2014. aastal 95,1% lastest vanuses 0 kuni 11 kuud.

Viimase viie aasta lõikes on ilmnenud vaktsineerimistega hõlmatuse osas väike langustendents. 2014. aastal vähenes võrreldes 2013. aastaga kaheaastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Hõlmatus vaktsineerimisega B-viirushepatiidi vastu moodustas 93,4%, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu 94,5%, Haemophylius influenzae tüüp b vastu 95% ning  mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 93,4%. WHO soovitus on 95%.

Kaheaastaste laste seas jäi soovituslik vaktsineerimisega hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Samuti on meil probleeme immuniseerimise õigeaegsusega. 2014. aastal vähenes hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu. Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 14aastastel jääb samuti alla WHO soovituslikku taset.

Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2014. aastal eelneva aastaga võrreldes 0,2–0,3 protsendi võrra.

Tagasi üles