Elektrilevi tellitud uuringust selgus, et 67% lastevanematest on suhteliselt muretud oma lapsi ähvardavate elektriohtude suhtes, aasta varem oli sama näitaja 47%. Samal ajal hindavad noored ise oma teadmisi elektriohtudest keskmisest väiksemaks.
Lastevanemad alahindavad elektriohte
2. juuni 2015, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodetavasti ongi inimesed ennast elektriohtudega paremini kurssi viinud, sest uuringu järgi peab kolmveerand vastanutest oma teadlikkust elektriohtudest kõrgeks,» tutvustas uuringu tulemusi Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. «Statistika järgi elektriõnnetuste arv eelmisel aastal hoopis kasvas kümnendiku võrra. Sõnades ja tegelikkuses paistab erinevus.»
Teadmatusest ja hulljulgusest juhtunud õnnetuse näitena tõi Tiisvend eelmise aasta kevadel Raplamaal toimunud õnnetuse, kus 16aastane noormees ronis alajaama katusele ja sai eluohtliku elektrilöögi. «Elektrilöögi saamiseks ei peagi kaableid puudutama, piisab kui neile piisavalt lähedale minna.»
Uuringust selgus ka, et kuigi suur osa inimesi oli arvamusel, et nad tunnevad elektriohte hästi, siis vähemalt poolel elanikkonnast tekiks tegelikus ohuolukorras suuri raskusi. 41% vastanutest ei oska ohutult maha langenud pinge all elektriliinist eemalduda ja 10% protsenti vastanutest teeks seda valesti. Kolmandik vastajatest teadis, et ohutu on pinge all olevast liinist eemalduda, kui hüpata ühel jalal või kaks jalga tihedalt koos ohuallikast kaugeneda.
Kuigi uuringu järgi on elektriohuteadlikkus kõrgem 40–59aastaste, Lääne-Eestis ja maal elavate inimeste seas, juhtus eelmisel aastal tõsine õnnetus Jõgevamaal, kus vanem naisterahvas läks pärast äikesetormi alajaama elektrit tagasi lülitama ja sai tõsiseid vigastusi.
Elektrilevi palub mitte ühelgi põhjusel kõrvalistel isikutel alajaamadesse minna, vaid helistada rikketelefonil 1343, et probleemi kõrvaldaksid elektrikud. «Oma elu seadmine ohtu ei ole ühelgi põhjusel mõistlik tegu,» ütles Tiisvend.
Tehnilise järelvalve ameti statistika järgi juhtub enamik elektriõnnetusi suvekuudel. 2014. aastal juhtus 52% elektriõnnetustest vahemikus mai kuni august. Elektrilevi korraldab igal kevadel elektriohutuskampaania, milles kutsub lastevanemaid lastele rääkima elektriohtudest, sest iga elektriõnnetus on piisavate teadmiste korral välditav. Mida ja kuidas rääkida lastele elektriohtudest, leiate Elektrilevi ohutusportaalist elektrilevi.ee/ohutus.
«2014. aastal oli Valgamaal üks elektriõnnetus, kus kergemalt sai kannatada üks inimene. Lastega Valgamaal mullu õnnetusi ei juhtunud. 2013. aastal Valgamaal elektrist põhjustatud õnnetusi ei olnud,» täpsustas Valgamaalasele tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.