Paljud töökuulutused inimesi ei kõneta

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökuulutused
Töökuulutused Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasemad põhjused, miks inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus kliendina (72%), igav tööülesannete kirjeldus (69%) ja see, kui ettevõtte juht on jätnud endast avalikkuses halva mulje (68%).

Tööandja turunduse agentuuri Brandem ja Palgainfo Agentuuri koostöös hiljuti läbi viidud Eesti suurimas tööturu- ja palgauuringus osales kokku 13 396 töötajat. Vastajatel paluti nimetada põhjuseid, miks on nemad jätnud töökohale kandideerimata. Lisaks eelpool nimetatud põhjustele sõnas 62% vastajatest, et nad jätavad kandideerimata, kui teavad, et ettevõttel on hiljuti olnud majandusraskuseid.

Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul näitavad uuringutulemused kätte mitu kohta, kus Eesti tööandjatel on suur potentsiaal muuta end potentsiaalsete tulevaste töötajate silmis atraktiivsemaks. Näiteks tuli välja, et iga teine tööealine elanik on jätnud töökohale kandideerimata põhjusel, et ettevõtte töökuulutused või karjäärileht jätavad kehva mulje.

«Uuringutulemustest järeldub, et selleks, et ettevõte saaks lihtsa vaevaga suurendada kandidaatide hulka kuni kaks korda, tuleb vaid luua oma kandidaate kõnetavad ning eristuvad töökuulutused ja karjäärileht,» soovib Heil lõppu igavatele töökuulutustele.

«Kui kandideerijal on võimalik valida mitme sarnase töö vahel, on tööandjate seisukohalt tegu konkurentsisituatsiooniga – olukorraga, kus mitu ettevõtet soovivad ühte inimest enda juurde tööle saada,» selgitas Heil.

Potentsiaalse töötaja valikut mõjutavad lisaks palgale ja muudele pakutavatele hüvedele absoluutselt kõik tegurid, mis tööandjat nende jaoks määratlevad. «Nagu uuringutulemustest selgus, ei tehta kandideerimisotsust mitte vaid selle järgi, kuidas asjad ettevõttes tegelikult on, vaid selle järgi, kuidas asjaolud kandideerija jaoks näivad,» sõnab Paavo Heil.

Mais 2015 läbi viidud Palgainfo Agentuuri, Brandemi ja teiste partnerite tööturu- ja palgauuringu fookuses oli sel korral tööandja maine kujunemine. Uuringus leidis kinnitust, et hea mainega tööandjatel on kordades odavam viia läbi värbamist. Lisaks uuriti ka tööturul olevaid tõmbe- ja tõuketegurid – mis hoiab töötajad tööandja juures ja mis paneb neid töökohale kandideerima või kandideerimisest loobuma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles