Suvehooaja lõpus koduaias või suvilas lõket tehes viskab mõnigi inimene tulle puitmaterjali kõrval kõiksugu muid pealtnäha süütuid materjale. Jäätmete põletamine koduahjus või lõkkes saastab paraku pahatihti keskkonda ja on ohtlik ka inimestele.
Inimesed alahindavad jäätmete põletamise ohtlikkust
9. september 2015, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on prügi põletamine lõkkes kõigele muule lisaks ebamõistlik. «Kuigi näiteks piimapaki viskamine ahju või lõkkesse tundub ohutu, on see mulje petlik. Põletamise käigus eraldub atmosfääri mitmesuguseid ohtlikke elemente, sh ka raskemetalle ja dioksiine, mis jäävad hiljem pinnasesse,» rääkis Kangus.
Tema sõnul tohib jäätmeid põletada vaid spetsiaalselt selleks rajatud prügipõletusjaamades, kus suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse tehnoloogiliselt keerukaid filtreid, mis erinevat sorti saasteaineid kinni püüavad.
«Mööda ei tohiks vaadata ka sellest, et pakendid on väärtuslik toormaterjal, millest midagi uut teha. Jäätmete väärtust on selgelt teadvustanud ka Euroopa Liit – aastaks 2020 peab 50% olmejäätmetes sisalduvatest jäätmetest olema uutes toodetes taaskasutatud. Seega selle asemel, et see toore lihtsalt korstnasse lasta, võiks teel suvilast linna pakendid kilekotiga selleks ette nähtud konteinerisse viia,» selgitas Kangus. Infot sorteeritud jäätmete kogumispunktide kohta leiab kodulehelt pakendiringlus.ee.
Ohtlikud ained, mis põletamisel tekivad, on väga püsivad. «Näiteks peenardele langenud tuhaga »vürtsitatud« mullas kasvanud maasikate kaudu jõuavad ohtlikud saasteained ka meie organismi, kuhu samuti pikemaks püsima jäävad. Paljud põletamisel tekkivad ained on vähkitekitava mõjuga, ent riske on teisigi,» hoiatab Kangus.
Kehtib lihtne reegel, et lõkkes on ohutu põletada vaid immutamata puitu ja katmata paberit. «Seega näiteks erinevate värvide või kaitsevahenditega töödeldud ehitusjäätmed tuleks lõkkest eemal hoida ning seal ei ole kohta ka tetrapakil. Tulehakatuseks võib kasutada näiteks munareste,» soovitab Kangus.
Jäätmete põletamise kahjulikku mõju arvesse võttes tuleb seega jäätmed käidelda keskkonnasõbralikul moel. See tähendab, et jäätmed tuleb sorteerida ja suunata taaskasutusse, mitte lasta kasulikel materjalidel muutuda ohuks tervisele ja elukeskkonnale.
Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas toodetakse pakenditest tooraine uute toodete valmistamiseks. Osa toormest kasutatakse ära Eestis, ent kõigi jäätmete taaskasutamise võimekust siin paraku ei ole, mistõttu osa pakenditest läheb ümbertöötluseks välismaale.