Selle aasta esimesel poolel suurenes kaardimaksete arv kõigis Baltikumi riikides. Leedus suurenes kaardimaksete arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 20 protsendi võrra, Lätis 14 ning Eestis 7 protsenti.
Euro kasutuselevõtt suurendas kaardimaksete arvu
Eesti on sularahata maksete ja pangakaartide kasutamise poolest teistest Balti riikidest ees ning ületab Euroopa Liidu keskmist. Läti ja Leedu on endiselt allpool ELi keskmist taset. 2015. aasta esimeses pooles tehti Eesti keskmiselt 69 kaardimakset kaardi kohta, samas kui lätlased ja leedulased tegid vastavalt 42 ja 29 tehingut.
Eesti leibkonnad võtavad sularaha välja üha harvemini ning kasutavad pangakaarte enamasti ostudeks Eestis ja välismaal. Kuigi kaartide kasutamine on märgatavalt sagenenud, eelistavad leedulased siiski raha sularahaautomaadist välja võtta ning kaupade ja teenuste eest sularahas tasuda.
«Statistika näitab, et pangakaartide kasutamine kasvas kiirelt aastatel, mil riik ühines euroalaga. 2011. aastal, kui Eestist sai euroala liikmesriik, kasvas kaartide kasutamine Balti riikidest kõige kiiremini ja näitas 18protsendilist kasvu aastas. Sama muutust euro kasutuselevõtmise aastal võib näha ka Lätis (2014) ja Leedus (2015). Võib järeldada, et euro kasutuselevõtmine on aidanud vähendada sularahamaksete osatähtsust leibkondade maksetes,» sõnas SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.
Lätis moodustas välismaal tehtud kaarditehingute osakaal 11 protsenti kõigist kaarditehingutest. Leedus tehti 8 protsenti kõigist kaarditehingutest välismaal. Eestis on välismaal ostude tegemine teiste Balti riikidega võrreldes vähem populaarne. 2015. aasta esimeses pooles tehti vaid 5 protsenti kõigist kaarditehingutest välismaal. Samal perioodil ulatus välismaal ostude tegemise kogukäive Lätis väljaantud maksekaartidega 500 miljoni euroni. Leedus ja Eestis osteti maksekaartidega välismaalt vastavalt 352 ja 231 miljoni euro eest.