Juured meenutavad legendaarset kangelannat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

Eduard Nigol otsustas valal nime küsimuses küsitleda neid väärikaid inimesi, kes osalenud ja osalevad sariüritusel "Juured" Tõrva kirik-kammersaalis

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Juurte-sarja seekordsel kohtumisel on tähelepanu keskpunktis Helme kihelkonnast pärit legendaarne Vabadussõja luuraja ja halastajaõde, Vabaduse Ristiga autasustatud Salme Ilmet.

Täna möödub 120 aastat sellest, kui Salme-Melanie Ilmet (Bergmann-Peets) nägi ilmavalgust Leebiku külas Koosi põlistalus vanemate Tiina ja Karli seitsmelapselise pere teise tütrena. Heal järjel talus võeti aktiivselt osa maarahva liikumistest ja pandi suurt õhku isamaalisele kasvatusele.

Kui kuulutatati välja Eesti Vabariik, sai Koosi talu keskseks kohaks, kuhu ümberkaudne rahvas kogunes, et arutleda omariikluse üle. Siin moodustati hiljem ka esimene kohalik kaitsesalk võitluseks punaste vastu ja

sai alguse Salme võitlustee. See algas luuretegevusega, kuid mida aeg edasi, seda vastutusrikkamaks muutusid ülesanded.

3. jalaväerügemendi koosseisus tegi ta kaasa kogu võitlustee kuni võiduka lõpuni, täites vastutusrikkaid luureülesandeid. Vapruse eest lahingus omistati talle Vabadusrist.

Pärast rahu sõlmimist jätkus tema eestimeelne tegevus, ta oli Helme naiskodukaitse esinaine ja Udriku vabadusristi vendade kodu perenaine Virumaal. 1941. aastal ööl vastu 15. juulit ta arreteeriti ja saadeti Siberi vangilaagrissse, ka seal püüdis ta vanemõena aidata, keda suutis. Taas kodumaale sai ta 1958. aastal. 1979. aastal surnud Ilmet on maetud Helme kalmistule, kuhu paigutati tema 110. sünniaastapäeval hauatähis.

Mälestusüritusele 12. märtsi keskpäeval Helme kalmistul ja seejärel Tõrva kirik-kammersaalis on oodatud kõik, kes tähelepanuväärse naise mälestust kalliks peavad.

Tagasi üles