Eestis pole juba ammu kellelegi üllatus, et Euroopat on tabanud rändekriis, mille lahendamine on keeruline ning aeganõudev. Paljud riigid on immigratsioonipoliitikat poole aastaga oluliselt konservatiivsemaks korrigeerinud. Pärast Austria seisukohavõtte on toetajate hulk konservatiivsele mõtteviisile jätkuvalt kasvanud. Seetõttu ei paista praegu ka kõige liberaalsemale inimesele IRLi ettepanekud enam kuidagi radikaalsed.
Äsja muutis Riigikogu välismaalasele rahvusvahelise kaitsmise andmise seadust, mis reguleerib, kas, kuidas, kui palju ja mis tingimustel võtab Eesti pagulasi vastu. IRLi ettepanekud lähtusid printsiibist, et Eesti otsustab ise, kui suurt hulka põgenikke suudame ühiskonnas aidata, olgu see siis majanduslikus või sotsiaalses mõttes. Konkreetsemalt puudutab seadus sõjapõgenikke, kes juba Euroopas – eelkõige Kreekas ja Itaalias.