44aastase staažiga inimese keskmine pension tõusis aprillist 375 eurolt 396ni – täpne kasv sõltub staažist. Eakate arvates on pensioni iga-aastane tõus küll rõõmustav, kuid rahuloluks veel põhjust pole.
Mida arvavad eakad paarikümne eurosest pensionitõusust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga Linna Pensionäride Liidu esimees, 76aastane Kuldar Paavel on pensionärileiba maitsnud juba 16 aastat ning saab kuus pensioni 370 euro ringis. «Alati võiks raha rohkem saada, kuid hea ikka, kui natukese kaupagi tõstetakse. Paarkümmend eurot on siiski oluline summa. Saan ju aru, et riigikassas raha napib.»
Kuigi mees elab juba mõne aasta üksi, saavat ta selle piskuga hakkama. «Tulen välja. Lõunat söön kas koos oma sügisel 99aastaseks saava emaga või mõnes odavas söögikohas. Kindlasti on kergem, kui ollakse kahekesi, pole ju suurt vahet, kas keedad neli või kuus kartulit, kuid ka üksi tuleb hakkama saada. Kulud peavad muidugi kontrolli all olema.»
Kahekesi ikka lihtsam kui üksinda
68aastane valgamaalane Virve, kelle abikaasa siit ilmast lahkunud juba kümmekond aastat tagasi, on pensionipõlve pidanud paar aastat. «Töötasin mõne aasta ka pärast pensionile jäämist, kuid tervis andis tunda,» rääkis terve elu kaubanduse vallas töötanud naine. Iga kuu laekub tema pangakontole 360 euro ringis.
«Tore uudis on pensioni tõus kindlasti ja selle 20 euroga saan peaaegu ühe nädala söögiraha ära katta. Arvan siiski, et terve elu tööd rüganud inimene võiks saada vähemalt 500 euro ringis. Siis ei peaks pidevalt rahakotis inventuuri tegema ja saaks ehk ka rohkem kontsertidel ja teatris käia ning mõne reisigi ette võtta,» sõnas ta.
Praegu saab naine maksude maksmise ja kulude katmisega hakkama, kuid peab iga väljamineku põhjalikult läbi mõtlema. «Lapsi mul pole, kellelt abi loota. Tänu sellele, et elan oma majas, on kommunaalkulud väiksemad, kuid küttepuude ostuks, milleks kulub aastas 600–700 eurot, pean küll iga kuu pensionist kõrvale panema. Päris suur osa rahast läheb ka ravimitele.»
Mitukümmend aastat koolijuhina töötanud 86aastane valgalane Olga Lea on pensionär olnud juba üle 30 aasta. Pensioni saab ta veidi üle keskmise. «Elan praegu tütre juures ja saan kenasti hakkama. Üksi elades aga ei tuleks ma küll selle rahaga toime,» arvas Lea. Ka tema tundis heameelt pensionitõusu üle, kuid arvas, et üksikul inimesel on ka selle summaga keeruline toime tulla.
«Kokkuhoidlikult elades saab kuidagi hakkama, kuid ega endale midagi suurt lubada saa.» Ka tema arvates võiks vanaduspension 500 euro ümber olla.
«Pensionäridele tehakse suurt ülekohut ka selle staažiarvestusega. Ebaõiglane on, et madalapalgalistel ei lähe töötatud aasta pensioniarvestuses aasta ette. Kõikide inimeste tööpanus on oluline,» rääkis Lea. «Oleme ametnikega kohtudes mitu korda selle korra muutmise vajaduse tõstatanud, kuid kahjuks tulemusteta.»
Vanapaar, 67aastane Olga ja 70aastane Aksel (perekonnanimi toimetusele teada), on pensionil olnud mõlemad juba veidi üle viie aasta ning oma eluolu üle väga ei nurise. «Seni kui oleme kahekesi, pole viga, kaks pensioni on ikka kaks pensioni. Tutvusringkonnas näeme küll, kui hädas on üksikud vanurid, kes ka lastelt tuge ei saa. Tihti peavad oma piskust veel oma töötuks jäänud lapsigi abistama,» sõnas Aksel.
Kuna nende poeg elab perega välismaal, külastab vanapaar vähemalt korra aastas ka oma pojaperet. «Ei saa öelda, et saaksime rahaga priisata: ikka peame omavahel arutama, mida osta ja milliseid kulutusi teha. Maja hooldamine nõuab raha, rohud vaja osta, teatris ja kontsertidel tahame ka ikka käia,» lisas Olga. Ka nemad polnud rahul praegu kehtiva pensionistaaži arvestamisega.
Kui praegu on keskmine pension veidi üle kolmandiku Eesti keskmisest palgast, siis eakate arvates võiks see olla vähemalt pool.
Pensioni kasv keskmiselt 21 eurot
Valitsus kinnitas märtsis riikliku pensioni 2016. aasta indeksi väärtuseks 1,057. Indekseerimise tulemusena suurenesid pensionid 1. aprillist keskmiselt 5,7 protsenti ehk 21 euro võrra.
«Riik on suutnud ka kõige keerulisematel aegadel tagada iga-aastase pensionitõusu, et tagada pensionäride sissetulekute tase hindade ja muu elukalliduse tõusu suhtes,» kommenteeris valitsuse otsust sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. «Samuti peame õigeks, et pensionide pealt tulumaksu ei võetaks, seepärast oleme teinud tulumaksusüsteemis pensionäridele erandi ning tõstnud tulumaksuvaba miinimumi 395 eurole.»
Eesti riik viib igal kevadel läbi pensionide ümberarvutamise, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub pensionäri staažist.
Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 153,3035 eurot (2015. aastal 144,2585 eurot) ja aastahinne 5,514 eurot (mullu 5,245 eurot). Riiklike pensionide indekseerimise maksumus on tänavu ligikaudu 68 852 140 eurot, pensione indekseeritakse 415 097 pensionäril. 2016. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Vanaduspension koosneb baasosast, staažiosast (töötatud aastad X aastahinne) ning alates 1999. aastast pensionile jäänutel lisaks ka kindlustusosast (kindlustusosak X aastahinne).
«Lisaks pensionitõusule on valitsus kokku leppinud üksinda elava pensionäri toetuse kehtestamises 2017. aasta 1. jaanuarist, milleks on 115 eurot aastas. Kommunaalkulude ja ravimite kuludega on üksikul eakal keeruline toime tulla ning valitsus on otsustanud neid toetada,» lisas minister Tsahkna.
Eestis elab 97 000 üksinda elavat pensionäri. Toetust hakatakse maksma üks kord aastas üksi elavatele pensionäridele, kelle pension on väiksem kui kahekordne arvestuslik elatusmiinimum. 2015. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli statistikaameti andmetel 201,41 eurot.