Schengeni kadumine tooks Valka taas piiripunktid

Valga-Valka piiripunkt

FOTO: Lauri Kulpsoo.

Schengeni ühtse viisaruumi kadumisel ja Euroopa Liidu sisepiiridel piirikontrolli taastamise korral peaks Eesti võtma lisaks tööle 400 piirivalvurit. See tähendaks riigile täiendavalt umbes 25 miljonit eurot kulusid aastas.

Kui Euroopa Liit otsustaks rändekriisi tõttu Euroopa Liidu sisepiiridel piirikontrolli taastada, peab politsei- ja piirivalveamet (PPA) mõistlikuks taastada piirikontroll vaid seal, kus see on rändekriisi tõrjumiseks vajalik, ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi Postimehele.

Eesti suunaks piirikontrolli taastamise korral enim ressurssi 343 kilomeetri pikkusele Eesti-Läti piirile. Siseministeerium avaks Eesti-Läti piiril kaheksa piiriületuskohta: Ikla, Mõisaküla, Vastse-Roosa, Murati ja neli piiriületuskohta Valga linnas, rääkis Mägi Postimehele.

Efektiivseks tegutsemiseks vajaks PPA juurde umbes 400 inimest. Täiendavad 25 miljonit eurot kuluks eelkõige töötajatele palga maksmiseks, kaheksa Eesti-Läti piiriületuspunkti tegevuskuludeks ning täiendavate kontrollide läbiviimisel sadamates ja lennujaamas.

Mägi sõnul poleks piirikontrolli taastamisel mingit mõtet kontrollida Soomest laevaga tulevaid inimesi, kuna rändekriisi puhul oleks rändesuund pigem Eestist Soome. Ka ei ole mõtet kontrollida Euroopas Tallinnasse saabunud lennuki pealt tulevaid inimesi, kuna PPA teab niikuinii, kes lennukis on.

Siseministeerium ei pea väga tõenäoliseks, et sisserändajad hakkaksid ööpimeduse varjus metsa vahel üle Eesti-Läti piiri hiilima, seega ei ole põhjust ka maismaapiiri valvamisele liiga palju ressurssi kulutada ning põhirõhk tuleks panna ministeeriumi hinnangul Lätist Eestisse saabuvate sõidukite kontrollimisele.

«Ka sel puhul pole otstarbekas kontrollida iga sõidukit, kõige mõistlikum on profiilipõhine pisteline kontroll,» ütles Mägi ajalehele.

Ta lisas, et kui migrandid peaksid siiski Lätist Eestisse jõudma, on suur tõenäosus tabada nad Tallinna sadamas Soome või  Rootsi laevale minnes. «Kui hakkab levima sõnum, et läbi Eesti laevaga Põhjamaadesse minnes on suur võimalus vahele jääda, suundub rändekanal suure tõenäosusega Eestist kuhugi mujale,» selgitas Mägi.

Tagasi üles