Camilla kohvik ehk Eesti rahuvalvajate teekond pitsapirukate juurde

Oma valgete ÜRO kirjade ja siniste lippudega varustatud masinatega näitavad rahuvalvajad, et on kogu aeg kohal, olgu päev või öö.

FOTO: Arvo Jõesalu ja Kuido Saarpuu

Olukord Lõuna-Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil teenivate Eesti kaitseväelaste – nende hulgas ühe Valgamaa noormehe – vastutusalas on rahulik. Viimased viis kuud on mehed keeranud soomukite ja soomustatud maasturite rooli, patrullinud ööd ja päevad käänulistel mägiteedel ning maalilistes orgudes kilomeetreid mõõtes. Hea, kui tee peale jääb Camilla kohvik.

Tellijale

Brünett lühikest kasvu Camilla elab eestlaste vastutusalas asuvas Dibili linnas. Camilla on kohalikus koolis matemaatika ja prantsuse keele õpetaja. Just keeleoskus ja teine töö kohvikus on põhjus, miks eestlased püüavad ikka tema juurest läbi põigata. Kohvik pakub minimõõtmeis pitsapirukaid ja armastus käib ju teadupärast kõhu kaudu.

Meie rahuvalvajad teenivad Soome-Iiri pataljoni koosseisus. Neid on vähe, kõigest 37. Camilla kiidab eestlasi ja soomlasi. Iirlaste kohta tal nii häid sõnu ei jagu. Viimased ei kipu väga suhtlema ning piljardilaua, karastusjoogileti ja jäätisekirstuga kohvikus juttu ajama.

Tagasi üles