Viimaste kuude toiduainete hinnatõusud on teinud meeled mõruks väga paljudel. Ei aidanud ka kramplikud kinnitused, et euro hindu ei tõsta.
Madalam käibemaks toob odavama toidu
11. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister on öelnud, et hinnatõusus on süüdi põllumehed, kes toiduaineid ekspordivad. Rahandusminister kiirustas omalt poolt kinnitama, et hinnatõusu põhjused on väljaspool Eestit ja riigil üleüldse ei olevat võimalik mitte midagi selle pidurdamiseks ette võtta. Mõlemad esitavad veendunult reformierakondlikke dogmasid, mis aga tegelikkuses ei majanduskriisi eel ega ajal vett pidanud pole.
Võiksime valitsust justkui kiita julge ja resoluutse eelarve kärpimise eest. Aga ei tohi jätta küsimata, et järsku oleks saanud hakkama ka väiksema kärpimisega, kui valitsus «mullimajanduse» kasvu ajal oma rumala eelarvepoliitikaga kriisitulele hagu alla ajanud ei oleks.
Kangelaslik võitlus iseenda ülesblufitud eelarve väiksemaks lõikamisel, üleöö tõstetud käibemaks ja panganduskriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine koos turgude kukkumisega lõidki kombinatsiooni, mis ettevõtluse hinge vaakuma pani.
Eestis ei jäänud ettevõtjatel muud üle, kui hinge kinni hoides oodata, et teiste riikide hiiglaslikud abipaketid sealse ettevõtluse käima tõmbaksid ja päästaksid ka Euroopa serval asuva ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse.
Meil vedas! Paljuski Rootsi ja Saksamaa, aga ka teiste riikide jõupingutuste toel on kriis ka meil läbi saamas. Üheks kriisist väljumise kaasaandeks on olnud aga toiduainete hinnatõus. Ja siinjuures oleks ilmselge liialdus väita, et meie halva seisu tekkes ei ole oma osa valitsuserakondade Reformierakonna ja IRLi lihtsameelsel majanduspoliitikal.
Toiduainetetööstused asusid kriisi poomisnööri lahti arutama: kuna laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda raha arengu tarbeks tarbijate käest. Ärakukkunud käivetega kaubandus keeras hinnatõusule omakorda vinti juurde.
Tänases, vähendatud palkadega Eestis on aga toiduainete hinnad väga paljude jaoks talumatult kõrged. Oleme olukorras, kus toit maksab sama palju või isegi vähem kui mujal Euroopas, aga palgad kordades väiksemad.
Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes riikides on see koguni null protsenti. Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti siin muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Ka uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusama mõjuga toidukaupade alandatud käibemaks on.
Kriitikud räägivad, et kogu vaheraha pistab taskusse kaupmees ja hinnad ei lange. Usun, et kõigile on selge: tiheda konkurentsi ja kukkunud käivete tõttu on kaubandusketid tegemas mida iganes, et oma käivet ja turuosa suurendada. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.
Rahandusminister on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev majanduskasv. Just nimelt! Toiduainete madalam käibemaks mõjutab positiivselt nii põllumajandust kui ka toiduainetetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva vastusurve hinnatõusule.
Madalamast maksust tulenev odavam toit on võla tasumine Eesti inimestele, kes valitsusliidu lihtsameelse rahanduspoliitika tõttu rihma pingutama pidanud. Ettevõtjatele on ta aga riigipoolne abipakett, mis õigel ajal tulemata jäi.