/nginx/o/2021/01/07/13565012t1hc9c7.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöördus teisipäeval alanud Euroopa Ülemkogu eel peaminister Taavi Rõivase poole, et tuletada peaministrile meelde Venemaa majandussanktsioonide ränka hinda Eesti põllumajandustootjate jaoks. Tekkinud olukorras on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liit eraldaks täiendavaid vahendeid põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks väljaspool ELi ühise põllumajanduspoliitika eelarvet.
«Venemaa puhul oleme kaotanud olulise ekspordituru piimatoodetele, lihale ning puu- ja köögiviljale. Venemaa impordikeeld tähendab Euroopa põllumajandusele rohkem kui viie miljardi euro suuruse aastase ekspordikäibe ärakukkumist. Vaatamata jõupingutustele uute turustuskanalite leidmiseks on tasakaal põllumajandussaaduste turgudel jätkuvalt tugevasti häiritud ning turuhinnad ei kata kulutusi toiduainete tootmiseks,» selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Kirjas peaministrile märgitakse, et oleme Eestis eelkõige poliitiliste otsuste mõjul sügavasse kriisi sattunud põllumajandussektoris kaotanud juba rohkem kui kümnendiku Eesti piimakarjakasvatusest ja viiendiku seakasvatusest. Seetõttu on jätkuvalt vajalikud nii üle-euroopalised kui Eesti valitsuse jõupingutused kohaliku põllumajandus- ja toidutootmise allakäigu peatamiseks ning kestlikkuse kindlustamiseks.
«Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise põhjused pole kuhugi kadunud, mistõttu ei sea me neid ka kahtluse alla. Kuid Euroopa Liit ja liikmesriikide valitsused peavad senisest selgemalt teadvustama, et meie põllumehed üksinda ei suuda ilma ühiskonna solidaarsuseta sanktsioonide ränka koormat enam pikalt kanda,» rõhutas Sõrmus.
Euroopa Liit uuendab Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis omakorda tähendab, et lähemas tulevikus pole võimalik loota vastusanktsioonide lõpetamist ELi toiduainetele. Selles olukorras on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liit eraldaks täiendavaid vahendeid põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks väljaspool ELi ühise põllumajanduspoliitika eelarvet. Vaid lisatoetus annaks põllumajandusettevõtetele võimaluse jätkusuutlikult kohaneda tekkinud uue turuolukorraga.
PRIA loomade registri andmetel on piimalehmade arv Eestis 19. juuni 2016 seisuga langenud 88 529 loomani, veel käesoleva aasta esimeses kvartalis oli piimalehmi 90 138. Kaks aastat tagasi, enne Venemaa embargo kehtestamist küündis lehmade arv Eestis 98 572 loomani, mis tähendab, et loomade arvukus on paari aastaga vähenenud 10,2 protsenti. Lehmapidajate arv on kahe aastaga vähenenud rohkem kui viiendiku võrra. Piima kokkuostuhind Eestis oli selle aasta maiks langenud 0,21 euroni kilogrammi kohta, mis on umbes 30 protsenti madalam tootmise omahinnast.