Luiged veel lund ei luba

Luiged 8. oktoobri hommikul Valgas Pedeli rannas

FOTO: Jaan Rapp / Valgamaalane

Vanasõna väidab, et kui luiged lähevad, on lumi juba taga. Seda rahvatarkust aluseks võttes Valgamaal veel niipea lund oodata pole.

Nimelt võis laupäeva hommikul Valgas Pedeli supluskoha rannas näha kühmnokk-luikede paari kahe pojaga. Pojad olid veel inetu pardipoja staatuses – sulestik oli alles pruunikashall – mitte valge, nagu täiskasvanud lindudel.

Valgalastele pole Pedelil elutsevad luiged midagi väga erilist: linde on siin nähtud juba aastaid ja mullu samal ajal võis jõel näha lausa seitsmeliikmelist luigeperet viie pojaga. Küll aga pole just tavaline, et luiged otse supelrannas end sisse on seadnud. Pigem on rannal sel aastal näha olnud rohkesti sinikael-parte.

Seejuures pole luiged end tänavu Pedelil kuigivõrd näidanud. Küll aga olevat neid nähtud linnaservas Saviaugu tänava tiikidel, kus nad oletatavasti juba aastaid on pesitsenud.

Ka kaksiklinna Valga-Valka Läti poolel on inimesi – sealhulgas külalisi Eestist – juba palju aastaid rõõmustanud luigepere, kes pesitseb Valka suurima kaubanduskeskuse Mego ja endise haiglakompleksi vahelisel alal paikneva tiigi kaldal.

Keelust hoolimata kipub mõnigi neile Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjaniku Inga Karpova sõnul süüa viima. Linnud on väikelinnale suisa omalaadseks visiitkaardiks kujunenud. Luigeperet on nähtud kõndimas Valka tänavatelgi.

Sellel kevadel olid aga paljud Valka elanikud aga mures olnud, kuna oli teada, et 15. mail on kavas taas tööle panna tiigil asuv purskkaev, mis seal eelmisel aastal avati, rääkis toona Karpova. Hiljem ütles ta, et tõenäoliselt purskkaev luigeperet siiski oluliselt ei häirinud.

Lisaks purskkaevule teevad luikede pärast muretsejatele tõsist peavalu hulkuvad koerad. Näiteks tahtnud aprillis kaks suurt koera pealtnägijate kinnitusel üht Valka luikedest hammustada. Seega pole võimatu, et laupäeval Valgas nähtud luiged olid Lätist pärit sisserändjad, kes kaksiklinna Eesti-poolel end mugavamalt tunnevad.

Mis aga puudutab rahvatarkust luikede ja lume seose kohta, puudutab see pigem laulu- ja väikeluiki, kes rändlindude seas ühed viimastest Eestist lahkujate seas on. Kühmnokk-luikede hulgas on aga rohkesti ka neid, kes jäävadki Eestisse talvituma. Sellel on ornitoloogide sõnul kaks peapõhjust: lindude toitmine ja pehmed talved. Seejuures on luikede toitmine saiaga lubamatu: see võib linnud suisa tappa.

Tagasi üles