Hummuli ja Keeni põhikooli õpilased sõitsid veerandi viimasel päeval Tartusse, kus tutvusid ettevõtluskülaga, mängisid rollimänge ja meisterdasid valmis kitarri.
Rollimäng ettevõtluskülas andis aimu ärielust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kesklinnas avas hiljuti uksed Spark Demo keskus, mille asutas Tartu Teaduspark. Näitusesaalis on infostendil ja boksides kuue Lõuna-Eesti maakonna 42 ettevõtte teenuste ja toodete näitus. Valgamaa on esindatud nelja firmaga: vaibaettevõte Oteks, kümblustünne ja torusaunu valmistav Lemmik Mees OÜ, grilli-, sauna-, mängukodasid ning paviljone tootev Grill House ning puidust ekslusiivvanne tootev Khis OÜ.
«Kuna Tartusse satub palju külalisi nii Eestist kui välismaalt, saame siin tutvustada piirkonna ettevõtete tegemisi. Lõuna-Eestis on enam arendatavad valdkonnad biotehnoloogia, metallitöö, puidutööstus ja toidutootmine,» selgitas Spark Demo ettevõtlussuhete spetsialist Kadri Arrak Keeni ja Hummuli kooli lastele näitusealal väikest ringkäiku tehes.
Samas hoones tegutsevad veel veel MTÜ Ettevõtlusküla ja Spark Makerlab, kes teevad omavahel tihedalt koostööd. Ettevõtlusküla koolitusmängud korraldatakse tehislinnakus, kus on esindatud paljud asutused, nagu näiteks kliinik, linnavalitsus, ilusalong, kaubamaja, meediakeskus, töökoda ja pank. Rollidesse jagatud mängijad peavad lahendama ettevõtlus- ülesandeid.
Teooria ja praktika käsikäes
«Ettevõtlusküla on ettevõtluse, majanduse ja finatskirjaoskuse aluseid tutvustav rollimäng. Lapsed saavad inspiratsiooni ja enesekindlust, neil on võimalus avaldada arvamust ning nad vastutavad oma tegude eest. Kahe tunni jooksul saavad lapsed ettevõtluskülas teoreetilisi ja praktilisi teadmisi majandusest, õpivad töötama meeskonnas ja püüavad leida probleemidele lahendusi mängulises keskkonnas,» selgitas küla eestvedaja Tõnis Petersell.
Noored, kes soovivad õppida midagi uut ning oma kätega meisterdada, saavad seda teha töötoas nimega Spark Makerlab. Keeni ja Hummuli põhikooli lapsed õppisid tol päeval, kuidas teha elektrikitarri ja kõlarit. Kitarri tegemiseks jagati neile kätte puidust lauajupp, magnet, seibid, vasktraadirull, metallist kitarrikeel ning limonaadipudel, mis tuli eelnevalt tühjaks juua.
«Kas teate, kuidas elektrikitarr töötab? Miks ta tekitab valjemat heli?» heitis küsimused õhku juhendaja Tarvo Metspalu, kes neile ise kohe varmalt vastas ja lastele legitusi jagas. Töötoas seletati lahti ka sellised keerulised mõisted nagu elektroakustika ja induktsioon, samas sai aimu kõlari töötamise põhimõttest. Töötubasid viib läbi Teadusteater Kvark.
Oli põnev ja hariv
Tagasiteel Tartust Hummulisse küsitlesin õpilasi, saamaks teada nende arvamusi tegutsemist täis päevast.
Hummuli põhikooli 6. klassi noormees Taivo Muusikus kinnitas, et päev oli väga huvitav ja õpetlik. «Sain teada palju uut. Üllatus oli, et ettevõtted peavad nii palju erinevaid makse maksma. Mulle endale meeldis kõige rohkem ettevõtluslinnaku mäng,» rääkis poiss.
Sama kooli 7. klassi neiu Aliise-Helena Pisartšiki sõnul oli päev Tartus väga äge, sisukas ja tegevusrohke. «Elektrikitarri valmistamine oli põnev kogemus. Ma ei uskunudki, et midagi niisugust suudan valmis teha. Ettevõtluskülas sain täpsemalt teada, kuidas ettevõte toimib.»
8. klassi poisile Kevin Pisartšikile meeldis kõige enam ettevõtluskülas läbiviidud rollimäng. «Sain panna ennast ettevõtja rolli. Lisaks sain aimu, kuidas see ettevõtlusvärk üldse käib ning tõdesin, et ettevõtja elu polegi nii lihtne, kogu aeg peab mõtlema. Väga lahe ja meeleolukas päev oli, päris palju naljagi sai,» kinnitas Kevin. Noormees, kelle hobid on laulmine ja näitlemine, arvas, et tema tulevik on seotud just nende tegevusaladega.
9. klassi noormees Tanel Muusikus oli samuti päevaga väga rahul. «Sain teada, kuidas arveid maksta, tulusid-kulusid jälgida ja kuidas ettevõtjana ära majandada.» Poiss lisas, et õpinguid jätkab ta Valga gümnaasiumis. Kõik noored kinnitasid, et Tartusse sõit tasus end igati ära ja igavust nad ei tundnud.
«Oli väga sisukas päev ja tore kogemus. Arvan, et koolikaaslased, kes otsustasid sellest käigust loobuda, kahetsevad, kui meie muljeid kuulevad,» nentis Aliise-Helena. Samal arvamusel olid ka tema koolivennad.
Väljasõidul, mille korraldas Valgamaa arenguagentuur Euroopa regionaalfondist saadud rahast, osales 43 õpilast Hummuli ja Keeni põhikoolist, lisaks õpetajad.