Kultuuriminister Indrek Saar soovib 11,5 miljoni euroga arendada 2021. aastaks välja Kääriku spordikeskuse, millest saaks Eesti spordi olümpiaettevalmistus- ja treeningukeskus.
Miljonid aitavad Valgamaale uhket spordikeskust rajada
17. veebruar 2017, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri hinnangul on Kääriku spordikeskuse väljaehitamine oluline ja vajalik samm Eesti spordimaastiku arendamisel. Eestis ei ole ministeeriumi hinnangul spordilaagrite läbiviimiseks ühtset kompleksi.
Selle saavutamiseks teeb Saar lähiajal valitsuskabinetile ettepaneku eraldada perioodi 2018–2021 riigieelarvetest kokku 11,5 miljonit eurot sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus Kääriku spordikeskuse väljaarendamiseks.
Varem on kultuuriministeerium esitanud rahandusministeeriumile Kääriku keskuse arendamiseks riigieelarve menetlemisel lisataotluse, seda aga rahandusministeerium ei rahuldanud. Kuna Euroopa Liidu raha projektiks kasutada võimalik pole, taotlebki Saar raha otse riigieelarvest.
Ministri soovitud 11,5 miljoni euro suurune investeering sisaldab spordihotelli laiendust, võistkonnamajade ehitust, sportlastele majutushoone rajamist ja spordihoone ning konverentsi- ja toitlustushoone uuendamist. Samuti hõlmab see pallimängude halli ehitust, kunstmuru jalgpalliväljaku ehitamist, kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni rajamist, heitealade väljaku rajamist ja ujumisalade remonti.
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus, mis 2012. aastast Kääriku kompleksi haldab, on juba koostanud arengudokumendi ja eelprojektid, saanud ehitusload ning koostanud keskuse äriplaani. Kava näeb ette, et keskus valmiks 2021. aastaks. Projekti on heaks kiitnud ka Kääriku spordikeskuse investeerimisnõukoda, kuhu kuuluvad Tehvandi spordikeskuse, Eesti Olümpiakomitee ning Tartu Ülikooli esindajad.
Saare hinnangul asub Kääriku spordikeskus ideaalses asukohas spordilaagrite korraldamiseks, olles eraldatud häirivatest faktoritest nagu kaubanduskeskused ja meelelahutusasutused ning võimaldades parimat kompleksset laagritegevust. Keskus on ajalooliselt ka spordihariduse keskus. Eestis pole Saare hinnangul teisi sarnaseid kohti, kus oleksid juba loodud vajalikud tingimused.
Keskuse eeldatav tulevane külastajate maht oleks kultuuriministeeriumi prognoosi järgi 50 000 inimest, nendest 27 000 majutuskorda. Kokku 80 protsendi ulatuses on keskuses majutatud seotud laagritegevusega, 10 protsenti harrastusspordiga ning 10 protsenti konverentsiteenuste või puhkajatega.
Ministri hinnangul on projekt on finantsiliselt ja sotsiaalmajanduslikult tasuv, viidates 2016. aasta detsembris Civitta Eesti ASi tehtud analüüsile. Riigi toetuse kaalutlus tuleneb projekti sotsiaal-majanduslikest mõjudest nagu rahva tervis, sportlikud tulemused, liikumisharrastuse propageerimine, kaudsed tulud piikonnale ja kogu Eestile, välis- ja siseturismi kasv ning lisandunud töökohad.