Arvamus: Kas meie rong on juba läinud?

Rein Randver Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pärnu Postimehes ilmus 30. detsembril Vambola Paavo artikkel, milles ta nägi Rail Balticu kritiseerijatena peamiselt tartlasi, kes sel viisil võitlevad Tartu (paratamatu) provintsistumise vastu. Olukord pole siiski nii lihtne. Jutt on põhimõtteliselt kahest eri osast. Autor teeb järelduse, et ainuõige trassivalik on läbi Pärnu. Olles ise Riigikogus, moodustasime juba 2011. aasta kevadel Riigikogu Valgamaa toetusrühma. Pidasime juba siis oluliseks, et Rail Baltic hakkaks kulgema läbi Tartu ja Valga.

Kui süveneda Rail Balticu projektidesse piisava põhjalikkusega, saab asi veelgi selgemaks: Euroopa Komisjon on Skandinaavia firmalt COWI tellinud tasuvusuuringu aastast 2007. Töös peeti optimaalseks olemasoleva raudteetaristu kasutamist ja soovitati viia Rail Baltic läbi Tartu piirkiirusega 160 km/h. Seda trassi saaks  kasutada maksimaalarv Eesti reisijatest.

Seejärel tellis Rail Balticu meeskond rahvusvaheliselt AECOMi firmalt uue tasuvusuuringu. See ei arvestanud praktiliselt raudtee positiivseid ja negatiivseid sotsiaalseid mõjusid. Uuring pidas otstarbekaks trassi paiknemise võimalikult hõreda asustusega alal, mis küll oleks keskkonda kahjustavam Pärnu trassile, kus piirkiiruseks on kava kohaselt 240 km/h reisijatele ja 120 km/h kauba jaoks. See annab Pärnu trassile majandusliku eelise. Seega pole praegu kavandatav Rail Balticu trass mitte Euroopa valitud, vaid see on kohapeal otsustatud.