Eile, 21. märtsil 2017, suri 92aastasena 15. jaanuaril 1925 Otepääl sündinud kahekordne maailmameister maadluses August Englas.
Suri Otepäält pärit kahekordne maailmameister
Teise maailmasõja läbis ta Punaarmees, osales kuulipildurina Saaremaa veristes lahingutes ja Kuramaa koti likvideerimises, sai kaks korda haavata ja teenis vapruse eest mitu autasu. 1947. aastal alustas Englas Kalevis Edgar Puusepa ja Boris Sülluste juhendamisel maadlustreeninguid.
1953. ja 1954. aastal maailma parimaks kerkinud Englas tuli lisaks seitse korda Nõukogude Liidu meistriks ja seitse korda Eesti meistriks. 1953. aastal tuli ta esmakordselt maailmameistriks kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus ning aasta hiljem vabamaadluse poolraskekaalus. 1952. aastal sai Englas Helsingi olümpiamängudel vabamaadluses poolraskekaalus 4. koha.
1955. aastal nihestas ta teiste sportlastega nalja tehes õla, mis pandi küll kohe paika, ent paranemise asemel hakkas õlg hoopis kärbuma ja Englase karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi. Temast sai Eesti koondise treener ning kuna amet nõudis ka võtete ettenäitamist, hakkas Englas tasapisi uuesti harjutama, tulles veel mitmel aastal Eesti meistriks.
Englasest rohkem on Nõukogude Liidu meistrivõistluste medaleid maadluses kogunud vaid Johannes Kotkas. 1999. aastal sai Englas Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2008. aastal Eesti Olümpiakomitee teenetemärgi.