Arvamus: Uus hullus politseis

Uno Kaskpeit Foto: Erakogu

Politseis, peadirektori eestvedamisel on alustatud kampaaniaga, mida nimetatakse grupipõhisele struktuurile üleminekuks. Kaasneb rida uuendusi, mis kokkuhoiu asemel toovad kahju ning võimaldavad kottida pensionile suunduvaid politseinikke.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor väidab, et struktuuris on üksusi, kus ühele juhile allub 30–40 inimest ja üks juht polevat võimeline juhtima nii suurt hulka inimesi.

Ma ei tea politsei asutuste struktuuri täpselt, kuid piirivalves on vanast ajast järgitud mõistlikke struktuure. Nende põhimõte ja loogika on tulnud kaitseväelisest süsteemist: grupp, jagu, rühm, kompanii jne. Piirivalve keeles on grupp nagu toimkond, millel peab olema vanem, kes korraldab toimkonna (kaks-kolm piirivalvurit) tegevust.

Järgmine on jagu ehk piirivalve keeles vahetus ja siin on ülem vahetuse vanem, kes korraldab vahetuse (9–14 piirivalvurit) tegevust. Järgmine üksus on rühm ehk piirivalve keeles kordon või väiksem piiripunkt, mida juhib kordoni ülem. Ei midagi juhitamatut. Olemasolevate struktuuride kaotamine on tarbetu eksperimenteerimine.

Ilmekas näide on PPA Kagu osakonna loomine, kus samuti rakendatakse katse ja eksituse meetodit. Kusjuures osakonna loomise nimel vahetati isegi prefekt välja – ju ta ei näidanud lollustega kaasaminekul üles eriti suurt aktiivsust.

Politsei praegune juhtkond reklaamib, et Kagu osakonna loomine tagab ressursi parema kasutamise. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Maanteedel on patrull­autosid rohkem, sest need sõidavad Valgast Võrru või Võrust Põlvasse. Suur ressurss raisatakse ühest maakonnast teise sõidu peale.

Tööpäevad patrullis olevatel politseinikel lähevad pikemaks. Kui Valgast pärit politseipatrull on Võrumaal ja vahetus lõpeb, võtab Valgamaale jõudmine oma aja ja läheb kindlasti töötaja isiklikust ajast.

Patrullis olevatel politseinikel kulub 12tunnisest tööpäevast poolteist tundi Põlvast Valka sõiduks ja enne tööpäeva lõppu poolteist tundi kojusõiduks. Tegemist on meeletu ressursi raiskamisega, mis maksumaksjatel tuleb kinni maksta.

PPA peadirektor väidab, et reformi tulemusel võib PPA töötaja liikuda oma karjääris nii üles kui alla ning ka horisontaalselt. Tema arusaamist mööda on ka alla liikumine normaalne, samas on jäetud muidugi inimesele võimalus valida koondamine. Piirivalves viidi inimene allapoole karistusena ja see fikseeriti käskkirjana, milles toodi ära ka põhjus.

Kagu jaoskonna moodustamisel võttis koondamise kaks politseinikku ja olen kindel, et need olid nooremad mehed, kes ei olnud nõus palga vähenemisega ning lahkusid sellest süsteemist. Palk vähenes veel 15 politseinikul, kuid need jäid teenistusse. Olen kindel, et need 15 olid vanemad politseinikud, kellel pensionini on jäänud alla viie aasta.

Praegune seadus näeb ette, et politseinik peab enne pensionile minekut olema teenistuses viimased viis aastat. See seadus on spetsiaalselt niimoodi tehtud, et oleks võimalik teenistuses olevat politseinikku viimase viie aasta jooksul kottida nii nagu ülemusele meeldib.

Kaitseväeteenistuse seaduses sellist lollust sees ei ole. Üritasin aasta tagasi seda ka politsei seaduses muuta, kuid kahjuks Reformierakonna valitsuse ajal see ei õnnestunud. Tunnen kaasa kõigile teenistuses olevatele politseinikele, kelle teenistus on jõudnud lõpusirgele. Aga elame edasi ja olen kindel, et ükskord me võidame niikuinii.