Eestis on praegu 12 riigipüha, mis tähendavad enamikule töörahvast ametlikult vaba päeva. Nende hulgas on küll ka selliseid, mis alati pühapäeval ja tegelikkuses suuremale hulgale töötajatest vaba päeva siiski kaasa ei too.
Juhtkiri: Liiga vähe riigipühi?
Aeg-ajalt tekib diskussioon selle üle, kas meil ikka piisavalt töövabu tähtpäevi on. Alles eelmisel kuul tõstatus taas küsimus, kas ehk naistepäev riigipüha ei peaks olema. Selle nädala algul aga ajas mõnegi inimese ärevile info, et Euroopa Liidus on vaid kolm riiki, kus ülestõusmispühade teine püha riiklik tähtpäev pole: Eesti, Malta ja Portugal.
Keskerakond on juba mitu aastat tagasi andnud Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis ka teise ülestõusmispüha töövabaks riigipühaks muudaks. Esmaspäeval kinnitas parlamendi Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu, et kuigi eelnõuga aktiivselt tegeldud pole, ei ole erakond ideest loobunud.
Mida teise ülestõusmispüha riigipühaks tegemine meile annaks? Teades Eesti elanike üpris usuleiget hoiakut, oleks see enamikule vaid üks täiendav vaba päev. Ka Valgamaalase möödunudnädalane gallup kinnitas seda: vaid 7 protsenti vastanuist väitis, et mõtleb ülestõusmispühade tähendusele, 28 protsenti aga ei tähista pühasid kuidagi. Samamoodi pole suurt sisu taga volbripühal, mis ka vaba päev on.
Ilmselt on Keskerakonna ettepaneku taga eelkõige soov töörahva seas plusspunkte koguda. Võib aga olla kindel, et kui vabu päevi liiga palju saab, töörahva elu sellest ei parane. Nagu kinnitas ka Tööandjate Keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar.